Kalli raha eest Mart vahatada ei taha

Autopesulas Kristiine keskuse taga saab pesta autot nii seest kui väljast ja isegi poleerida. “Mingid sellised tänapäevased moodsad vahad on ka. Keraamika ja nano… minumeelest on see keraamika juba vana, aga hea küll, inimesed ikka tahavad kalli raha eest saada. Mina isegi ei pane kalli raha eest, panen odavama raha eest,” pajatab ta.

Mart on 1993. aastast autodega tegelenud. Töökodasid on olnud mitmeid, üle Tallinna ja igas ühes on olnud midagi teisiti.

“Miski aeg oli mul Lastekodu tänaval Dünamo garaažid, kus oli spordiklubi. Endised sportlased olid valvurid. Mul oli seal selline majakene ja ma sealt jätsin ühe seina ära, nii et see oli avatud. Inimesed, kes spordiklubis trenni tegid, said otse majja vaadata. Avatud WC-nurgaga maja. No ikka kõik näha,” jutustab Mart.

Kunst prügikastist

“Siin oli mul, omavahel öeldes, väga hea suur prügikast, mis nüüd küll T1’te viidi. Sinna tuuakse üle linna kaubanduskeskustest igasuguseid huvitavaid asju, mille ma kõik endale siia pesasse ära tirin,” räägib Mart.

Nii on oma koha töökojas leidnud elusuuruses päkapikud, lateksist jõuluvanad ja hulk maale, mille Mart on ise maalinud, just prügikastist leitud värvidega ja prügikastist leitud paneelidele.

“Praegu ma võtsin siukse lehmaseeria ette. Teen lehmasid, siniseid lehmasid. On nagu sinine periood, aga eks neid saab kunagi üle teha,” räägib Mart sellest, mida talle maalida meeldib.

Tema töökojas ilutsevad veel ka maalitud maastikud, mis küündivad lausa kolme meetri kõrgusteks. “Värvid on head. Külmunud lateksvärv praguneb ja jätab sellise huvitava struktuuri. Osasid värve müüakse kalli raha eest, et nad jätaksid sellise pragunenud mulje, aga külmunud lateksvärv ongi selline.”

Mart ei piirdu ainult paneelidele maalimisega. Ta on maalinud ära oma kompressorid, poleerimismasinad, kuivatuslapid ja isegi töökoja juures seisva vana Saab 95.

Peod ja festival

Kõik see on töökojas igapäevane. Kuid huvitav kunst tõmbab ligi ka teisi kunstnikke ja nii on Mardi töökotta tekkinud omamoodi kommuun. “Siin juba ühe mehhiklanna sünnipäev oli. 30 inimest kadus siia supsti ära. Autode pesuruumis oli disko, kuivruumis olid projektoriga seinale lastud filmid,” kirjeldab Mart. Ühiselt sündis ka idee korraldada festival, mille nimeks sai Gar(b)aaž.

See festival, mis täidab garaaži muusika ja moeshow, näituse ja töötubade, filmide ja performance’itega. Ühe etteastena plaanib Mart omal moel külastajatele veini jagada.

“Mul on lapsekäru peal üks selline roheliseks värvitud kompressor. Ja ma ostsin sellist läbipaistvat toiduvoolikut, et teha neist kahest kokku inimese vereringe süsteem. Ja siis ma tegin koduveini. Kui meil on see festival, siis üks rootsi kutt, kes näeb ise veidi papi moodi välja, käib ja jagab seda voolikust, justkui verd,” selgitab Mart ise muiates.

Veini jagamine pole aga eesmärk omaette, kogu show’l on ka tagamõte. “Me läheme küll kosmosesse, teeme kõiksugu asju, aga enda ringist me ikkagi välja ei murra, elame ja sureme ju siin,” selgitab ta.

Kui Mardi loomingulisus veel arusaamatuks jäi, siis vaadake seda videot, mille nad nalja pärast jaapani autohooldus tootele valmistasid: