Autoajakirjandus on meelelahutus, sest mis praktilist kasu on mul arvustustest, mis hommikust õhtuni mingit autot kiidavad. Päriselt ka – mida on mul kasu teadmisest, et mingi asja juhitavus on suurepärane, istmed kõige mugavamad, ergonoomika on paigas. Ja kõige vähem huvitab mind see, kui vähe ta CO2 emiteerib, sest see on sama mündi üks pool. Tänu sellele, et CO2 on jõuga maha surutud, tuleb kusagil mujal järeleandmisi teha ning seni ei ole keegi suutnud mind veenda, et uued autod summaarselt on loodusele kasulikumad kui vanad. Sest nad ei ole.
Auto on saanud kiirmoeks, mis tuleb võimalikult ruttu uue vastu vahetada
Igatahes, võta mistahes uus auto ning kuniks nad on uued, siis on nad kõik enam vähem head. Olgu, mõni on sportlikum, mõni on mugavam, üks on kiirem ja teine on ökonoomsem, ilusam ja ruumikam. Aga lõppkokkuvõttes on see maitse asi ning iga autoostja läheb ja valib ikka selle auto, mis a) endale meeldib ja b) millele rahakott peale hakkab.
Selge on see, et tänastes autodes on hunnik lisavarustust, mis selle kõik põnevaks teeb. Eks isegi satun vasikavaimustusse, kui mingit toredat vidinat näppida saan. Kuid sisimas ma nutan, sest tänapäeva autod pole enam päris see, mida hing ihkab.
Miks? Sest praktilisest asjast on arenenud moevidin, mida sa natukene kasutad ja siis pead välja vahetama, sest peale tuleb jälle uus põlvkond, mis on veelgi vingem. Üks tahk selle juures on see, et inimene on loomult edev ja tahab, et tema vidinad oleksid kõige vingemad ja vähemalt naabrist paremad. Kuid teine tahk on see, et valikuvariandid hakkavad otsa saama. Autoomanikud on sundseisus ja nad lihtsalt peavad koguaeg seda kuradima uut ostma.
Eesmärk ei ole enam võimalikult kaua kestev auto
Automaailmas on toimunud viimase kümnendi jooksul selline nihe, et autod ongi mõeldud vastu pidama uue põlvkonnani. See ei ole alati nii olnud, sest vahepeal liiguti just täpselt vastupidises suunas, eesmärgiga toota auto, mis oleks parim ja kestaks kaua, kusjuures need sõnad olid mõnes mõttes sünonüümid.
Täna elame täielikult turumajanduses ja autotootjad sureksid lihtsalt välja, kui keegi nende uusi autosid enam ei ostaks. Kindlasti teen kellelegi natukene liiga seda öeldes, aga üldistades julgen väita, et autotööstus on tänaseks pigem üks suur PR ja marketingitrikk, ainsa eesmärgiga rohkem müüa ja müüa.
Sarnane lugu on näiteks nutitelefonidega, kus uusi mudeleid tuleb turule nagu seeni pärast vihma. Ja iga uue mudeli tulekuga jääb sinu vana mudel ajale rohkem jalgu, kuniks sa oled sunnitud selle välja vahetama.
Ja siin ei ole tegemist enam sotsiaalse survega või oma edevusega vaid ka praktilise vajadusega, sest kõige uuemaid turvauuendusi ja ka äppe sa lihtsalt ei saa üks hetk sellel vanal nutitelefoni mudelil enam kasutada. Kuigi tema raudvara oleks selleks väga piisava ressursiga. Mul oli iPhone 4 – hirmus vana, aga raud töötas kenasti ja teda oli igati hea kasutada.
Täna ei ole see telefon enam kasutatav, sest tehniline tugi (uuendused) sellel enam ei toimi. Ja nii olin sunnitud igati töötava telefoni nurka jätma ja ostma iPhone SE, sest sellele on tugi veel olemas. Tänaseks on seegi juba moraalselt vananenud uunikum, mitu põlvkonda telefone on kahe aastaga mööda vuhisenud.
26 aastat vana auto interjöör on korralikum kui 20 aastat uuemal sõidukil
Autode maailm liigub samas suunas. Mingi facelift või mudeliuuendus tuleb juba iga paari-kolme aasta tagant ning see ongi tegelikult märk sellest, mis aja tagant peaks autosid vahetama. Või täpsemini – autotootja eeldab, et sa vahetad auto välja just nii ruttu. Ja nii on tarbija moraalselt ajendatud oma muidu täiesti toimiva asja välja vahetama.