Autoeksperdi blogi

Auto veermiku ABC: mida peaks autoomanik teadma ja millele kindlasti tähelepanu pöörama?

Veermikku on soovitatav lasta kontrollida vähemalt korra aastas.Foto: Shutterstock.

Veermik on see osa autost, millel on otsene kokkupuude sõiduteega. Veermiku moodustavad esi- ja tagasild, vedrustus ja rattad. Sõiduki veermikku mõjutavad kahtlemata nii löökaugud kui ka teekatte tüüp – seetõttu paratamatult kipuvad veermiku detailid märksa rutem “väsima” kui mõni muu kuluosa.

Mida peaks autoomanik veermiku kohta teadma?

Kolksud, vibreerimine ja muud veidrad helid

Sõidumugavus ja turvalisus sõltuvad mis tahes sõiduki puhul väga olulisel määral just nimelt veermiku seisukorrast. Sellest tulenevalt on soovitatav lasta veermikku kontrollida vähemalt kord aastas või iga 10 000–15 000 kilomeetri läbimise järel. 

See muidugi ei tähenda, et veermikule muul ajal tähelepanu ei peaks pöörama. Sõites tasub alati silmad ja kõrvad lahti hoida ka veermiku osas, sest üldiselt annavad sellega seotud probleemid endast üsnagi selgel viisil teada. 

Kui veermikust kostab ebatavalist häirivat heli (kolksud, lõginad), mida varem justkui pole olnud, siis reeglina viitab see mõnele vigasele detailile. Samuti tuleb olla tähelepanelik, kui esineb muutusi sõiduki juhitavuses.

Ära jäta vahetust viimasele hetkele

Sõidumugavuse ja -ohutuse juures on tähtis roll vedrustusel: amortisaatoritel, vedrudel ja liigenditel. Neile detailidele pole tavaliselt kindlat aega väljavahetamiseks ette kirjutatud, mistõttu tuleb nende seisukorda ise jooksvalt hinnata. 

Veermikust kostev veider heli või juhitavuse halvenemine on üldjuhul ohumärgid ning sõiduk tuleks viia esimesel võimalusel remonditöökotta, kus mureallikas kindlaks tehakse. Neidsamu detaile kontrollitakse tegelikult ka ülevaatusel, kuid näiteks uuemate autode puhul on ülevaatuse välp kaks aastat ja selle ajaga võib mõni sillaosa kahjustada saada.

Silladetailide puhul on veel tähtis meeles pidada, et nad sõltuvad üksteisest ja ühe detaili kulumine kiirendab oluliselt teiste kulumist. Seepärast tuleks probleemi tekkides kasvõi ühega neist kiiremas korras tegeleda. Sageli annab remondi edasilükkamine kõvema hoobi rahakotile. 

Rooliosade hulgas kipuvad kõige kiiremini kuluma rooliotsad, millesse tekivad kulumise tagajärjel lõtkud. Selle ilmnemisel tuleb rooliots, mõistagi, välja vahetada. 

Selleks, et vältida roolisüsteemi kallimate detailide, nagu roolilati ja roolivõimendi pumbaga seotud muresid, peaks vahetama roolivõimendi õli, soovitavalt iga kahe aasta tagant.

Üks või paarina mõlemad?

Veermikudetailid paraku ei kulu ühtlaselt paaris. See tähendab, et kui näiteks vasakpoolne detail on kahjustada saanud ja vajab vahetust, siis parempoolne võib veel täiesti terve olla. Kas sel juhul tuleks välja vahetada ainult vigastatud detail või ikkagi mõlemad?

Teoreetiliselt võib veermikudetaile ka ühekaupa välja vahetada, kuid autoteenindused soovitavad seda teha ikkagi sümmeetriliselt. Paraku kipub minema nii, et ühe poole detaili vahetamisel annab peagi otsad ka vastaspoole detail.

Seega on aja kokkuhoiu mõttes mõistlikum mõlemad korraga välja vahetada. Veermiku kontrolli ja sellega seotud remonditöid saab mugavalt lasta teha Autoeksperdi teenindustes üle Eesti. Pärast veermiku remonti on soovitatav teostada ka sildade reguleerimine.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.