Roostesurm on autokeemia valdkonda kuuluv lahendus, mis võimaldab teatud määral roosteprobleemidele vastu seista. Kas seda tasub kasutada?

Roostesurma toimes ei ole kahtlust. Keemiline reaktsioon vähendab oluliselt roostet ning võimaldab kahjustatud koha puhastada ning kaitsva värvikihiga katta. Pigem on küsimus maailmavaateline ja taandub sellele, kas tegu pole probleemi vältimise ja edasilükkamisega?

Roostesurma on kõige mõistlikum kasutada kohtades, kus on võimalik kohe peale kanda ka kaitsev kruntvärv ja värvikiht. Näiteks pagasiruumis asuvad roostekolded või uste alumised servad.

Loomulikult, kui kerevärvist paari tooni võrra erinevad värvilaigud teid ei häiri, võib ka nähtavamate kohtade peal seda lahendust kasutada.

Probleem ei kao, aga lükkub tulevikku

Selline roostesurm mitte ainult ei muunda (raua)roostet püsivaks ühendiks, vaid katab ka halja metalli hästi nakkuva kaitsva kihiga. Võib näiteks kasutada roostes pindadel, mida ei õnnestu roostest täielikult puhastada ja mis jäävad tavaliselt varjatud pindadele.

Mõnel juhul on täielikult kuivanud roostesurma võimalik üle katta värvi, korrosioonikaitse mastiksi või pahtliga. Täiendavat kruntimist ei ole vaja teostada.

Kui rooste on juba tugevam ja eraldub kihtidena, siis on oluline võimalikult palju lahtist roostet eelnevalt kätte saada, et keemia pääseks võimalikult sügavale. Täpsemad juhendid on alati pakendil olemas või konsulteerige müüjaga.

Kokkuvõtteks võikski öelda, et roostesurma kasutamine on igal juhul parem, kui mitte millegi tegemine. Probleem ei kao täielikult, aga edasine roostetamise protsess peatub mõneks ajaks.

Kui roosteprobleem muutub liiga suureks või rohkete värviparandustega autot enam vaadata ei kannata, siis on aeg keretööd korralikult ette võtta.