Kiiruseületajad, kes maanteedel ohtlikke möödasõite teevad, on tõeliseks nuhtluseks. Kuid kui palju segavad liiklust lubatud kiirusest tunduvalt aeglasemalt liikuvad autojuhid? Kas liiga aeglane ja kartlik sõidustiil võib samuti õnnetusi põhjustada?

If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuhi Reet Veilbergi sõnul näitavad uuringud, et kaasliiklejaid häirivad lisaks kiiruse ületajatele need juhid, kes sõidavad liiga aeglaselt. “Mõistagi ei tohi kiirust ületada, samas ei tohiks ka ebamõistlikult aeglaselt sõita,” räägib Veilberg. Näiteks maanteel piirkiirusest oluliselt madalama kiirusega sõites võib see tõesti olla ootamatu ning tekitada kolonni jäävates juhtides ärevust. “Liigeldes on oluline märgata ka seda, mis toimub sinust tagapool. Kui märkad, et sinu sõiduki taha on kogunenud suur kolonn, siis tasub korra teha peatus nt lähimas bensiinijaamas või teeäärses parkimiskohas, et lasta teistel mööduda,” soovitab Veilberg.

Teistest erinev sõidustiil, mille alla ka liiga aeglane sõitmine kuulub, on kindlasti kaasliiklejale ootamatu ning võib tekitada kaasliiklejatel soovi teha halvasti kaalutletud närvilisi möödasõite, mis  võivad ka õnnetuste tõenäosust suurendada. 

“Kõige turvalisem variant on sujuv liiklus, kus pole ei liiga aeglaseid ega kiireid sõitjad,” märgib Veilberg. 

Tegelikult on ka liiklusseaduses kirjas, et juht ei tohi põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid. “Samuti annab seadus mõista, et aeglaselt liikuv sõiduk peaks tegema võimalikuks temast möödumise, hoides vajadusel tee äärde või üldse peatuma, kui tema taha on tekkinud teiste sõidukite kolonn,” tutvustab Veilberg ka liiklusseaduses kirjas olevaid punkte.