Pereautodest rääkides on olulisim teema lapsed. Esmatähtis on muidugi turvalisus, aga kuidas laste olemist autos veelgi hubasemaks teha ning ühtlasi kaitsta autot tahtmatute kahjustuste eest ja lisada maksimaalselt praktilisust?
Teatud asjadega pole mõtet võidelda, kaotus on ette kindel. Näiteks Eesti kliimaga, poegadega emakaruga ning laste oskusega asju ümber, maha ja peale ajada. Lastel on maailmast hoopis erinev arusaam. Autosse kukkunud jäätis ei tähenda lapsele plekki istmel, vaid magusat ampsu, millest ta ilma jäi. Esiistme seljatugi on põranda laiendus, mitte osa autost. Ja ikkagi armastame me oma lapsi rohkem kui oma autot.
Aga kas on võimalik pakkuda lastele autos süüa, ajaviidet ja mugavust, hoida nad rõõmsad ning samal ajal ka auto ühes tükis? On. Pealegi on veel hulk viise, kuidas oma elu tunduvalt kergemaks teha.
Istmekatted ja sahtlid
Kui esiistmele katete panemine on õigustatud vaid siis, kui autoga sõidavad sageli määrdunud riietega sõitjad või vana kooli papid, siis tagaistme kate on laste puhul rangelt soovituslik. Need ei pea olema leopardimustriga või muul moel koledad ja maitsetud. Olemas on täpselt konkreetse margi ja mudeli jaoks toodetud katteid, mis ei riku (eriti) üldilmet, küll aga aitavad kõvasti säästa keemilise puhastuse ja närvide arvelt. Samuti on olemas eraldi tootena turvatoolide alla käivad katted, mis aitavad natuke istme kuju ja vormi säilitada ning kaitsevad määrdumise eest.
Kindlasti tuleks osta ka esiistme seljatoe kate – lihtne, aga geniaalne asi, mis võimaldab lapsel togida poriste jalanõudega seljatuge täpselt nii kaua, kuni ees istujal kannatust jätkub. Enamjaolt ei tee laps seda üldse meelega, vaid turvatoolis istudes ei olegi võimalik jalgu mujale toetada. Samas teame, kui raske on autos pindu porist puhtaks saada, olgu see plast, kunstnahk või tekstiil. Selliste katete hinnad algavad mõne euro juurest, aga kui on soov säilitada autos teatud stiilne joon, on olemas natuke kallimad, päris väärika väljanägemisega katted.
Sama hooga tasuks osta kohe ka sahtlite komplekt, mis käib samuti ees istuja seljatoe külge. See on abiks natuke suuremale lapsele ja võimaldab hoida erinevaid maailmarahu tagavaid asju (raamat, veepudel, proviant jms) lapse käeulatuses ning säilitada autos mingisugunegi kord.
Päikesevarjud ja ekraanihoidikud
Järgmised asjad ei puuduta enam auto, vaid lapse heaolu. Iminapaga kinnitatavad päikesekatted on väga odavad, kuid üliolulised, et vähendada ülekuumenemise ohtu ja teha lapse sõit mugavamaks. Muidugi tasub meeles pidada, et akent sellisel juhul väga avada ei saa. Samas, kui päikesepaistet ei ole, saab enamiku neist varjudest kokku keerata ja istmesahtlisse panna.
Mobiilseadmete hoidikud on järgmine samm õnneliku elu poole, aga siin on üks oluline tähelepanek. Kui on võimalik lapsed autosõidu ajal ekraanidest eemal hoida, siis tuleks seda teha (mitte kasvatuslikel, vaid tervislikel põhjustel). Nimelt on autos ekraani vaatamine silmadele eriti kahjulik, kuna auto kõigub ja silm peab ekraanile fokuseerimiseks palju rohkem vaeva nägema. Kui aga on ees pikem autoreis või võitlus tuuleveskitega on ammu kaotatud, tuleks ohutuse huvides kasutada ekraanihoidikut. Isegi väga väikse kokkupõrke korral võib terava servaga tahvelarvuti muutuda ringilendavaks lõikeriistaks.
Ja kui krõpsupakk ikkagi lendab …
Kui autos läheb midagi ümber, siis on tavaliselt peale suurema sodi kokkukogumist esimene mõte, et peaks mõni päev tolmuimejaga üle tõmbama. Tavaliselt aga ei jõua seda kuidagi teha. Nüüd mõelge, kui palju tekib seesuguseid olukordi lastega?
Pedantsemal inimesel oleks seega mõistlik hoida autos käsitolmuimejat. Seda saab edukalt kasutada ka üldiselt auto korrashoidmisel, isegi kui ei ole tegu järjekordse kõrsikupaki müstilise purunemisega. Odavamad käsitolmuimejad maksavad vaid mõnikümmend eurot. Ka niiskete puhastuslappide pakk peab igal juhul kindalaekas kogu aeg kaasas olema.
Pereauto küll, aga ikka on kitsas?
Kogenud pereinimene teab, et suurem osa asju on kaasas sageli lihtsalt igaks juhuks, ruumi ju on. Mõistlik, selleks ju ostetaksegi pereauto, et ei peaks pidevalt pakkima ja planeerima. Aga nagu nende universumi seadustega on: plaan on üks asi ja reaalsus sageli teine. Näiteks otsustab laps, et hokitrenn (Kas olete näinud, kui suur on täisvarustuses hokikott?) või laskesuusatamine on tema tõeline kutsumus.
Sellisel juhul tuleb appi katuseboks, mille valimisel on oluline teada mõnda põhitõde. Nimelt on boksi jaoks kindlasti vaja katuseraami, aga enne selle ostmist on omakorda vaja teha kindlaks, kas autol on katusereelingud või mitte. Sellest oleneb, millised raamid saab soetada. Kõige targem teguviis on teha edasimüüja juures kindlaks mudelile sobivad reelingud ning raamid, mida tihtipeale leiab kataloogidest. Järelturult suvalise osa soetamine võib osutada riskantseks, sest on suur võimalus, et sinu autole see ei sobi. Raamide hinnad algavad mõnesaja euro juurest.
Tühja kasti pole mõtet vedada
Boksi valides tuleb arvesse võtta, et nii suurenevad auto mass, kõrgus ja õhutakistus. Seaduse järgi ei tohi mootorsõiduki lubatavat täismassi ületada. Uuri katuse lubatav koormus välja ja vaata järele, kui suurt raskust on sinu auto katusele lubatud panna. Ära katust üle koorma! Boksi katusele pannes suureneb mõnevõrra ka kütusekulu. Seega tühjana seda katusel vedada pole hea mõte. Veel tasub teada, et kui boksi läheb vaja vaid üks kord talvel suusatama minnes, tasuks kaaluda selle rentimist.
Mõnele sõidukile on katuseraami paigaldamine välistatud, näiteks võib saada takistuseks panoraamkatus. Kui autol on olemas haagisekonks, on turul lahendusi ka pagasi paigutamiseks haagisesse. Lihtsama katuseboksi saab kätte vähem kui 500 euroga, aga kallimate eest saab maksta isegi kolm korda enam.