Teiseks tõmbasime selga ühe helkurvesti. Paljude jaoks on helkurvesti kandmine kindlasti stiililiselt vastuvõetamatu: kas ma tahan välja näha nagu kojamees? Ent selle mõju on fenomenaalne.

Kui jalakäija ei raatsi lampe käes kanda, siis jalgratta külge tuleks need kinnitada kindlasti.

Neljandaks võtsime välja moodsa helkurvärvi – spreina riietele, rattale või kiivrile pihustatav värv, mis päevavalguses peaks olema nähtamatu, aga pimedas vastu helkima. Proovisime Soppeci värvi, mis peaks nakkuma kõigi materjalidega ja sobima lausa teede, postide, puude ja muude asjade markeerimiseks.

Jalakäija: kaob pimedusse nagu mutt auku

Tüüpiliselt musta riietatud Eesti mees kaob pimedasse öhe hetkega pärast valgusvihust välja astumist.

Kuidas muu varustus tema nähtavust parandab, vaata videost:

Jalgrattur: otse sõites pole ka helkuritest kasu

Paljudel jalgratastel on raami, velgede, kodarate või pedaalide külge juba tehases helkurid pandud. Aga mõne nurga alt – näiteks otse autojuhi poole või temast eemale sõites – pole ka neist eriti kasu.

Vaata videost, kuidas lisavarustusega rattur end paremini nähtavaks teeb:

Tulemus? Mida rohkem, seda ohutum

Kokkuvõtteks võib öelda, et helkursprei on tore asi küll, sest sellega saab tavalisi objekte pimedas helkivaks teha. Antud Soppeci värv plastikust rattakiivrile siiski nii hästi ei hakanud kui tekstiilist jopele. Miinusena oli aga must kiiver ka päev ajal must, jopel olid siiski värvi jäljed päeval näha:

Küll aga lihtne reegel see: mida rohkem helkureid, veste ja lampe panna, seda ohutum pimedas liigelda on.