Mõttetud sõnad, õõnsad turundusloosungid ja pudrutamine sõnumi edastamisel muudavad paljude autofirmade veebilehed ebaselgeks. See aga paraku ostjat ei ahvatle, vaid peletab teda hoopis eemale. Probleemi analüüsis tõlkebüroo Eiffel.

Sõnavaht on halb igas keeles

Ilmselgelt ongi autofirma kodulehe tekstide koostamine äärmiselt keeruline. Väga paljus tuleb arvestada tootja nõuetega: näiteks kui mõne seadme nimetus on ka kaubamärk, tuleb seda kasutada, tundugu see kui kohmakas tahes. See kõik aga ei tähenda, et tekstide – alates mudelitutvustustest kuni hinnakirjadeni – kvaliteeti ei saaks tõsta. 

Enamasti tuginevad kohalike müüjate kodulehed autotootja ingliskeelsele algmaterjalile. Võib-olla tõesti ei mõju mõni ilulev õhkamine või taskufilosoofi targutus inglise keeles nii veidralt kui eesti keeles, aga sõnavaht on kindlasti halb igas keeles. Küsimus pole ainult stiilis. Sõnadega veiderdamine peidab ka autoostja jaoks olulist teavet, millele tuginedes peaks ta jõudma ostuotsuseni või vähemalt otsuseni külastada autosalongi. 

Oskuslik tõlkija-toimetaja suudab sõnumi vahust üles otsida, arusaadavaks muuta ja esile tõsta. Ent sageli jäetakse see samm vahele. Samu vigu ja ebaselgust kohtab paljudel kodulehtedel. Ühele või teisele firmale me järgnevalt siiski näpuga ei näita.

Isesõitev auto on ammu leiutatud

Üllatav küll, aga 21. sajandil tuleb kirjutada auto definitsioonist. “Uued juhiabisüsteemid viivad meid sammukese lähemale isesõitvale autole,” ütleb autofirma kodulehekülg.

Kuulge, aga isesõitja on meil juba üle saja aasta olemas! Automobiil iseliikujat ju tähendabki. Mõeldakse ikka isejuhtivat sõidukit, aga karta on, et ingliskeelne self driving car tõlgiti tuimalt, sisule mõtlemata. 

Siin võiks küll kõik autodest kirjutajad kokku leppida, et isejuhtiv ja isesõitev ei ole seesama ja kui mõeldakse ikkagi inimjuhita sõidukit, on õige sõna isejuhtiv.

Hüdriidsõiduk küsimusi ei tekita: selles kombineeritakse sisepõlemismootor, elektrimootor või -mootorid ning aku. Hübriidid on suutelised läbima lühemaid vahemaid vaid elektri jõul. Kuidas aga nimetada sõidukit, mille sisepõlemismootorit abistab väikese võimsusega elektrimootor, mis täidab ka starteri ja generaatori rolli, kuid mille aku mahutab vähe ja vaid elektri jõul selline üldjuhul sõita ei suuda? 

Eesti keeles kasutatakse vahel sõnu mahehübriid ja pehme hübriid, mis tulenevad ingliskeelsest mild hybrid’ist, kuid ei ava asja sisu, sest kapoti all ei leidu midagi mahedat ega pehmet. Parem sõna on kerghübriid, sest tõepoolest kaalub selline auto võrreldavast hübriidist vähem. Ent kaal on siin kõrvaline. Sõiduki elektrimootor küll abistab, kuid “poolt tööd” see ära ei tee ning iseseisvalt autot sõidutada ei suuda. Kuidas oleks, kui nimetaks edaspidi selliseid hübriide poolhübriidideks?

Võõrsõnadega eputamine

Inglise keele halb mõju annab otseselt tunda autofirmade tekstide võõrsõnade rohkuses. Võib arvata, et sõnade “süsteem” ja “lahendus” ülekasutamine tuleneb samuti sellest.

Näiteks: “Varustusse kuulub täiustatud juhiabisüsteemide komplekt.” Parem oleks: “Varustusse kuuluvad täiustatud juhiabiseadmed.” Mõningatel juhtudel on süsteem aga nii üleliigne, et selle saaks vastet otsimata lihtsalt kustutada: “tõhusa pidurisüsteemi” asemel saab öelda tõhusad pidurid.

Aga vaatame veel näiteid tarbetutest võõrsõnadest, sellistest, millele leidub suurepärane eestikeelne vaste. Miks kirjutada “rehvirõhu monitooring”, kui saaks öelda rehvirõhu jälgimine? “Uue generatsiooni juhabisüsteemide” asemel on lihtsam ja selgem “uue põlvkonna juhiabiseadmed”.

Paljusõnalisus – milleks?

Samamoodi nagu süsteem, parasiteerib sõna lahendus (ing. solution): 

• uus disainilahendus
• uus tulelahendus
• jne. 

Paljudel juhtudel saab sõna “lahendus” lihtsalt kustutada ja mitte midagi ei juhtu – näiteks uus disain, uued tuled.

Süsteemide-lahenduste ja muu sõnavahu illustreerimiseks sobib veel üks näide: “Uus mudel rõõmustab ajatu ja stiilse disaini, moodsate juhiabisüsteemide ning konkurentidest eristuva omanäolise interjöörilahendusega.” Selle asemele võiks olla: “Uus mudel rõõmustab ajatu ja stiilse disaini, moodsate juhiabiseadmete ning omanäolise interjööriga.” Konkurentidest eristuv ja omanäoline ütlevad ju sama, pole tarvis korrata, süsteemid ja lahendus kujutavad endast ballasti.

Veel näiteid tarbetutest sõnadest: 

• “automaatsete kaugtulede toitelüliti” viimasest sõnast võiks “toite” südamerahus ära jätta; 
• “must radiaatori iluvõre” võiks olla lihtsalt ja lühidalt “must radiaatorivõre”.

Vastuoluline termin on “adaptiivne püsikiirushoidik”. Kui kiirus hoitakse muutumatuna, ei saa see ju olla kohanduv. Seega: kas “kohanduv kiirushoidik” või “püsikiirushoidik”, aga mitte “kohanduv püsikiirushoidik”.

Kas soovite reeturlikku autot?

Sageli jääb kodulehtedel silma veider lauseehitus, mis tundub tulenevat inglise keele kohmakast tõlkest. 

Näide: “Suurepärased aerodünaamilised omadused, mille tagab äärmiselt tõhus disain, toovad kaasa madala energiakulu (alla 21 kW/h) ja ülimadala õhutakistusjõu koefitsiendi 0,25, mis on võrreldamatu oma klassis.” Palju lihtsam ja selgem oleks öelda: “Voolujooneline kujustus tähendab madalat energiakulu (alla 21 kWh) ja klassi parimat õhutakistustegurit – 0,25.”

Või selline näide: “Mudelil on dünaamiline disain, mille omaduste hulka kuuluvad madal esiosa koos kitsaste nelja silma stiilis LED-maatriksesituledega, mida täiustab uuendatud logo.” Sõnum saaks ju selgem nii: “Madal, kitsaste maatriks-leedlaternate ja uuendatud logoga esiosa sobitub auto hoogsa kujustusega.” Komasid on vähem, võõrsõnu on vähem, lause lühem, aga mõte täpselt sama. “Nelja silma stiil” on nii totter väljend, et selle kadumine ei kurvasta vast kedagi.

Toortõlked mõjuvad vahel koomilisena, vahel lihtsalt veidratena. Võtame või lause “Usaldusväärne ja tugev, kui seda vaja.” Kas millalgi on vaja, et auto oleks reeturlik ja nõrk? Mis oleks, kui kustutaks “kui seda vaja” lihtsalt ära? 

Või selle: “Neljasilindrilise diiselmootori võimsus on 202 hj ja pöördemoment 440 Nm, saadaval ainult nelikveolisena.” Tohoh, nelikveoline mootor?! Tuleks selgelt öelda, et nimetatud mootorit paigaldatakse vaid nelikveolisele mudelile.

Tõlkida võib, toimetama peab

Korrektne keel ja täpselt mõtet edastav tekst kodulehel ja muudes materjalides kujundavad autofirma mainet täpselt samamoodi nagu kvaliteetsed sõidukid ja asjatundlik teenindus. Autofirmade turundajad saavad seda mõjutada.

Kaks soovitust: 

• käi esmalt oma veebis üle kõik (olulisemad) lehed ja kustuta sealt nii palju tühje sõnu kui võimalik;
• ökonoomse ja täpse sõnakasutuse saavutamiseks võta uute tekstide puhul nende toimetamine oma südameasjaks.