Sisuturundus

Diislis peitub jõud: iganenud vanasõna või kindel fakt?

Sisepõlemismootorid ei ole kuhugi kadumas, aga selge on see, et elektrimootor on järk-järgult populaarsust kogumas ja uute elektriautode pealetulekuga kasvab vaikselt ka nende sõiduulatus ning akude vastupidavus.

Transpordisektorit valitseb aga vaieldamatult diiselmootor ning pea iga elektri- või hübriidautodega seotud artikli alt võib leida arutelusid selle üle, kas diisel on ikka nii halb kui räägitakse. Väljend “diislis peitub jõud” on paljudele eestimaalastele vägagi tuttav, aga kas see peab ka paika?

Miks on diiselmootor bensiinimootorist säästlikum?

Juba aastakümneid on pidanud paika tõdemus, et diiselmootorid on bensiinimootoritest kütusesäästlikumad. See peab ka täna paika: keskmiselt vajab diiselmootor 15-20% vähem kütust kui samaväärne bensiinimootor.

Märkimata ei saa muidugi jätta, et ka bensiinimootorite arengus on tehtud olulisi samme ning uuemad bensiinimootorid suudavad tihtipeale pakkuda pea samaväärset kütusekulu mõne diiselmootoriga. Ehituselt erinevad kaks mootorit siiski märkimisväärselt ning ka täna peab paika, et diiselmootor suudab samaväärsest bensiinimootorist rohkem väänet toota ning teha seda endiselt madalama kütusekuluga.

Põhjus peitub muidugi ehituses: diiselmootori tihendussuhe on bensiinimootorist palju suurem ning seetõttu ei pea diiselmootor kunagi nii kõrgete pööretega sõitma kui bensiiniüksus. Teine põhjus peitub kütuses endas: diisel on bensiinist tihedam ja suudab sama koguse kohta rohkem energiat talletada. Seega on liitris diislis rohkem “vurtsu” kui liitris bensiinis.

Aga diiselmootorit on ju ikkagi kallim osta?

Kuid isegi kui inimene teab, et diiselmootor on sõiduki jaoks kütusekulu osas soodsam valik, võib teda heidutada teine nn maarahvatarkus, et diiselautod on alati bensiinimootoriga mudelitest kallimad. Kõige levinum arusaam on see, et diiselauto kõrgem hind tasub end ära, kui sõita peamiselt maanteel ja vähemalt 20 000 kilomeetrit aastas. Jah, aastaid ja aastakümneid on see laias laastus nii olnud, kuid kindlasti ei saa sellist üldistust kogu autotööstuse ja kõikide tootjate mudelivalikule laiendada.

Vaadates ühe populaarseima diiselautode tootja – Volkswageni – mudelivalikut ja hinnakirju, ilmneb, et diiselautode hinnad on bensiiniga mudelitele väga lähedal ja tihtipeale on käimas kampaaniad, kus diiselmootoriga sõidukeid müüakse sama hinnaga, mis bensiiniga mudeleid. Seega saab sama hinna eest ökonoomsema auto.

Kuidas ülalpidamiskuludega lood on?

Üks diislivastane argument on seotud ka mootori hoolduskuludega. Kuna diiselmootor erineb ehituselt bensiinimootorist – näiteks pole sel süüteküünlaid – on läbi ajaloo olnud diiselmootorite parandamine kallim kui bensiinimootorite puhul. Tehnoloogiate arenguga on aga suudetud arendada selliseid diiselüksuseid, mille hoolduskulud ei kerki enam taevasse ning mis jäävad tegelikult oma bensiinil sõitvate ametivendadega samasse hinnajärku.

Samuti tuleb arvutusse lisada faktor, et diiselmootorid on üldjuhul vastupidavamad kui bensiinimootorid. Need on ehitatud palju kõrgematel temperatuuridel töötama kui bensiinimootorid ja korrapäraselt hooldatud diiselmootor võib omanikku teenida ka üle poole miljoni kilomeetri läbides. Tootjad peavad mootoreid arendades ja tootes samuti vastupidavust oluliseks ning suurte väljaminekute vältimiseks on parim lahendus mistahes mootori puhul, olgu see elektri, bensiini või diisliga töötav, regulaarne hooldus.

Mida toob tulevik?

Täpselt nagu elektri- ja bensiinimootorid arenevad pidevalt ka diislil sõitvad mootorid. Üha rangemad keskkonnanõuded sunnivad autotootjaid innovaatilisi lahendusi leidma, mootoreid üha efektiivsemaks ja ökonoomsemaks muutma ning üha enam ja enam heitmenõudeid vähendama. Seda võib ju tänagi näha: 1,0-liitrised mootorid toodavad sama palju hobujõude kui kunagi 1,6-liitrised. Võttes jällegi näiteks Volkswageni, võib vaadata kasvõi uut Evo mootorit, mida uues Passatis näha saab.

Volkswagen Tiguani diisel- ja bensiinimootorite kütusekulude võrdlus WLTP testides.

2,0-liitrine TDI diiselmootor toodab 110 kW (150 hj) ja hulgaliselt vähem CO2 kui mistahes teine eelkäija. Suures pildis on Evo uue diiselmootorite põlvkonna eestvedaja ning tulevikus võib oodata veelgi efektiivsemaid ja säästlikumaid üksusi.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.