Ega seal midagi asjalikku tegelikult teha ole, aga sõita on ju vaja. Tähepõld ootab revüüd. Seega … 100% maastur, 100% sportauto?

Protsente nii ei arvutata

Niimoodi Porsche neid protsente kirjeldab, järelikult 200% sõiduk. Kuna me juba sissejuhatuses leppisime kokku, et sa ei ole idikas, vaid oskad ka iseseisvalt mõelda ja isegi teinekord järeldusi teha, siis sa saad aru, et see 100% + 100% auto jutt on jura. Ka sellega sõitmata.

Väljendid nagu “200% ulatuses” on konstruktsioon, lubadused “200% tootlikkus” on üldjoontes utoopia ja “200% kindlad” on ainult need vanad, kes pole mitte milleski kindlad.

Kõik on justkui väga hästi

Vaatamata protsendijurale tuleb tõdeda, et see Stuttgarti raudruun pole üldse väga paha aparaat. Absoluutselt mitte. Kõik on olemas. Nii sinul kui su kõrvalistme näidisnäkil on siin mugav, ruumikas ja meeleolukas.

Päike paistab katusest, nahkistmed on kenasti õmmeldud, ambiaansivalgust nagu ka kõike muud saad regullida ja kõlarid pidavat olema paigutatud selliselt, et saab rahus Trenažööri või Öölast blastida. Kui näidisnäkke peaks juurde tulema, mahuvad needki tagaistmele kenasti ära ja neil on seal täitsa okei olla.

Hästi maitsekas ja esinduslik on kõik. Mitte midagi ülepakutut, ahhetamapanevat ega ootamatut. Kõik on väljapeetud, viisakas ja… maitsekas. Oleme ausad, sa ei ootaks midagi vähemat ja rohkemat.

See pole pill, kuhu sa tahaks lühtreid ja coolereid või pähklipuitu. Piisab kõrgema astme hügieenitaseme täitmisest. Sellega on timm.

Meediakeskusega saaks isegi kätetu ahv hakkama

Kasutuskogemuse peale pole ka tarvis vihane olla. Porsche navigatsioonisüsteem ja pardakompuuter üks lihtsamaid, mida sa kunagi kasutanud oled. Päris ausalt. Geeniuse looming. Debiilikukindel. Isegi kätetu ahv ja kõige lollim neist seal tagaistmel saaks kahepeale hakkama.

Praktiliselt kõik omadused selle pilli küljes on sinu maitse järgi väga lihtsasti sätitavad. Regullitav vedrustus ja sõidukõrgus lasevad ennast näppida nii, et sa hakkad isegi uskuma, et sa saad aru mida sa teed. Umbes nagu see näkk su kõrvalistmel.

Aga ka see on tegelikult hügieenitase ja miinimumprogramm. Seda ja kurvis kaasakeeravaid tagarattaid saad ka Audi Q või BMW X-ga.

Aga sa ei taha Q-d ega X-i

Sa tahad 100% sportautot ja 100% maasturit. Niimoodi, et 200% tuleb kokku. Sa oled maksimalist. Mida rohkem seda rohkem ja küll küllale liiga ei tee. 200% on 100% rohkem kui 100%. Küsi kellelt iganes. Nii lihtsalt on. Sa oskad arvutada. Sa teed seda pidevalt.

Tead, kes ei oska arvutada? Idioodid… ja idiootidel ei ole Porsche Cayenne S. See tõld on nendel inimestel, kes tahavad rohkem. Palju rohkem, kui piisavalt.

100% sportauto… pigem mitte

Nad said 440 hobujõudu 2,9-liitrisest V6-st, mis on selle mootori kohta piisavalt. Küll aga jääb suurem hulk hobustest tavaseadistusega sõites talli kinni ja see pill ei tundu kiire ka siis, kui korralikult piitsa anda. Hoopis vastupidi… ta on uimane ja raske.

Kusjuures Panameradega on täpselt sama lugu. Ka V8-ga. Ent ometi on keegi Porsches arvanud, et see auto vajab baasvarustusse just ringiaegade arvestamise rakendust, mitte näiteks adaptiivset püsikiirusehoidjat või sõidujoonehoidjat. Müstika.

Samuti ei tundu see auto kiire ka siis, kui sa tegelikult vajutad. 150 peal eriti ei eruta ja 160 ei tundu ohtlik. Kui kiirusehoidjata sõita, siis jõuad märkamatult 130-ni ja kui see number sulle ikka ja jälle ja uuesti ja veelkord ja taas spidokale ei satuks, siis sa arvaks, et sa sõidad 100-ga. Küll aga mitte 100% sportautoga.

S või S+ režiimi sisse lülitamisel ärkab see elukas aga ellu. Muljetavaldav minek. Reibas, särtsakas ja tahtmist täis.

Eriti erutav on see just kruusateel, kus hobused ja päris asjalik nelikvedu mõjuvad nagu Schwarzeneggeri “Komando” – kõvasti madinat, aga sa tead, et kõik läheb hästi. Head võidavad ja Cayenne püsib teel.

Peaasjalikult seetõttu, et sa jätad veojõukontrolli peale. Miks? Esiteks… Ta töötab küllaltki märkamatult, nii et saad suksut mõnuga piinata. Teiseks… see auto maksab lihtsalt liiga palju.

Nagu annaks Barutole spiidi

Sportrežiimil kannatab näidisnäkkide ees eputada küll. Sa kujutad ette, et Cayenne’i sportrežiim on umbes sama minekuga, nagu Barutole spiidi anda. Võib-olla see S nupp tähendabki spiidi. AGA… tõenäoliselt nagu spiidis Barutoga, ei viitsiks sa ka S või S+ režiimil Porsche Cayennega naljalt üle poole tunni koos veeta.

See on lihtsalt tüütu ja väsitav nagu mõni lärmakas paks plika (ära nüüd jonni, me kõik teame vähemalt üht). Ilma sportrežiimita pole aga siin paljulubatud 100% sportauto näol tegemist mitte 911, vaid hoopis Boxsteriga. Ja see on jama, sest me kõik teame, et Boxsteritega sõidavad juuksurid ja keskeakriis.

100% maastur… pigem mitte

Cayenne on küll päris tugev ja jaksab nii hobusehaagist, teist Cayenne’i kui ka paati vedada ning seda ka slipilt vette lasta. Cayenne oskab heinamaal sõita, koplivärava mudamülkast läbi ronida, kiviklibusel rannaalal üle kajakapesade painutada ja 130-ga kruusakurvis tee peale jääda. See on aga jällegi hügieenitase. Seda oskavad ka Q ja X.

Vähe teravamas olukorras tuleb sulle appi lahendus, kus näed pealtvaates nii Cayenne’i, kui kõike, mis selle ümber on. Parkimiskaamerad kompunnivad sulle justkui väikse satelliitpildi, mille keskmes oled sina oma Porkas keset seda, mis su ümber on. Ära kivi otsa või üle kassi sõida. Ka seda oskavad tegelikult nii Q kui X.

Kui sa mõtled nüüd Tõstamaa kandis ka oma metsaettevõtte tegemisi üle vaadata, siis harvesteri jälgedes pole mõtet ka kõige kõrgema seadistusega offroad’ida. Pead enam kui tõenäoliselt mõne Land Cruiseri appi kutsuma. Seda peaksid sa ilmselgelt tegema ka mõne Q või X-ga.

See auto teeb sinuga asju…

Aga… see auto muudab sind. Ta muudab su mõttemaailma ja paneb sind tundma asju, mida sa arvasid, et sa ei ole varem võimeline tundma. Ta lubab sul olla miski, mis teised ei ole ja mis sa varem arvasid, et sa ise ei ole. Ta kasvatab iseloomu. Iseasi, kas just õiges suunas.

Kõnniteele parkimine on selle autoga täiesti okei. Suunatuleta möödasõidud tunduvad uue normaalsusena. Üle äärekivide ja muruplatside kütmine pole ka suurem asi patt. Ringiga lähevad ju idioodid. Ja sina ei ole idioot. Sina oled mees Porsche Cayenne S-ga.

See on selle auto roolis lubatud. Päris ausalt. Ära ütle, et see auto sind ei muuda… muudab küll. Mind muutis, muudab sind ka. Kui mul oleks temaga kaks päeva olnud, ehk oleksin isegi Stockmanni ristmikule tipptunni ajal kollasega välja sõitnud ja kõigile jalgu jäänud.

Jah või ei ja miks?

Kui sa suudad sellega elada, et see pill maksab rohkem kui samaväärne Q või X ning kaotab kiiremini väärtust, siis osta. See on sinu raha ja ma ei ole su raamatupidaja.

Kui sa suudad elada sellega, et see auto muudab sind, siis lase käia. Ära arva, et ei muuda. Muudab küll. 200% muudab.

Kui sa tahad teda sellepärast, et ta on Porsche Cayenne, siis osta. Vastasel juhul oleks sul juba Q või X olemas.

Kui sa tahad 100% sportautot maasturi kehas. Looma. Steroide täis röökivat elukat, siis ära osta. Ta ei ole seda, isegi kui sa seda väga tahad.

Kui sa muidugi pead absoluutselt kindlalt… 200% kindlalt ostma Porsche Cayenne’i… siis võta Turbo. Sellega ei sõida päris kindlasti idioodid.

Porsche Cayenne S

Mootor	2893 cm3 turbomootor, bensiin
Võimsus	440 h
Pöördemoment	550 Nm
Kiirendus 0 - 100 km/h	5,2 s
Maksimaalne kiirus	265 km/h
Keskmine kütusekulu, l/100 km	9,4 - 9,2 l
Hind	al. 92 520 eurot