Pime sügis ja sellele järgnev pikk talv on liikluses ootuspäraselt kõige ohtlikum periood aastas, seda nii jalakäija kui ka autosõitja vaatenurgast. If Kindlustus selgitab, kuidas autojuhina end liikluses valitsevate ohtude eest kõige paremini kaitsta?

Igal hooajal omad mured

Statistika põhjal esineb talvisel perioodil sõidukitega enim elektriprobleeme, avariidega seotud väljatõmbamisi ning muresid lukkude ja alarmiga. Võrdluseks, suvele on iseloomulikumad hoopis rehvidega seotud probleemid, mootoririkked ning roolisüsteemi ja -vedrustusega seotud mured.

Esimene lumi tuleb alati ootamatult, see on selge. Viimaseid aastaid omavahel võrreldes on aga näha, et ootamatuse aste võib mõneti erineda: on aastaid, kus lumi on tulnud väga ootamatult ning kahjude arv on seega teinud väga hüppelise kasvu, ent on ka juhtumeid, kus ootamatult saabunud talv toob kaasa vaid liikluskahjude mõõduka tõusu. Liikluskahjude põhjal kasvab toimunud õnnetuste hulk keskmiselt 15%.

Vali sobivad rehvid

Talvistes tingimustes ohutult liiklemiseks tuleks valida oma autole sobivad rehvid. Selleks sobivad nii naast- kui lamellrehvid, mille vahel valimine taandub suuresti autojuhi vajadustele.

Üldiselt soovitatakse naastrehve maanteedel sõitvatele autojuhtidele ning lamellrehve peamiselt linnakeskkonnas liiklejatele. Kindlasti tasuks rehvide puhul veenduda nende seisukorras, sealhulgas rehvimustri sügavuses ja tähele tuleb panna, et rehv ei oleks liiga vana.

Rehvidest on vähe kasu, kui need seisavad vajalikul hetkel garaažis või keldris. Talverehvide kasutamine on küll kohustuslik vaid 1. detsembrist 1. märtsini, ent ettevaatuse mõttes tasuks jälgida ilmateadet ning vahetada rehvid talviste vastu välja juba varem.

Naastrehve võib kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini. Lamellrehvid võivad all olla küll aastaringselt, ent kuna soojaga on nende omadused kehvemad ning rehvid ka kuluvad kiiremini, tasuks need siiski kevade saabudes välja vahetada.

Pikivahe on oluline

Kuna talvised tingimused toovad endaga kaasa ka kehvema nähtavuse ning libeda, tasub nii linnas kui maanteel hoida teiste autodega mõistlikku pikivahet.

Samuti võiks võimaliku möödasõidu puhul kaaluda, kas see on antud oludes kõige mõistlikum samm ning kui ohtlik või ohutu see teistele liiklejatele on. Olgu siinkohal öeldud, et pidurdusteekond võib talvistes oludes mitmekordistuda, mistõttu võib juht oma võimeid kergesti ülehinnata.

Valmista auto ette

Hommikul napib tavaliselt ootamatusteks aega ning nii võib unise peaga lihtsalt ununeda, et öösel alla sadanud lumi on katnud ka auto. Nii võib liikluses sageli “mütsikestega” autosid märgata, mille omanikud on puhtaks pühkinud vaid eriti hädavajalikud pinnad. Sellised “mütsikesed” kujutavad ohtu nii sõidukijuhile endale kui ka teistele liiklejatele. Pidurdades võib lumi vajuda esiklaasile ja juht ei näe enam teed. Samuti võib suurtel kiirustel katusel olev lumi ja jää lennata teistele autodele pihta. Internetis on küllaldaselt selliseid videosid, kus teiselt autolt lendav jää ja lumi võivad tekitada tõsise õnnetuse.

Siit ka soovitus: varu hommikul aega, seda ka oma auto jaoks. Samal ajal, kui mootor soojeneb, saad sina hoolikalt nii auto kere, klaasid kui tuled puhtaks pühkida. Nii on kindlam sõita nii endal kui ka nendel, kes sinuga koos liiklevad.