Kuigi fossiilkütustevaba lennundus on paratamatult veel võrdlemisi kauge tulevik, on praegu juba esimesed tublid jõupingutused selles suunas tehtud. Üha enam lennufirmasid, lennujaamu ning lennuki- ja kütusetootjaid otsivad võimalusi fossiilkütustest loobuda, et saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus.
Milliseid suuri muutusi on lennundustööstuses järgmise viie aasta jooksul oodata?
Säästev lennukikütus
Järgmise viie aasta tähelepanu keskpunktis on säästva lennukütuse (SAF) laialdasem kasutamine. See on lahendus, mis aitab lennundustööstusel vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid kuni 80%.
SAF on tänaseks saanud juba laialdase heakskiidu, kuid tõeline väljakutse on rahuldada SAF-i kasvavat nõudlust – millest Neste, juhtiv säästva lennukikütuse tootja, on hästi teadlik.
Neste on SAF-i tootnud alates 2011. aastast ning praegune tootmisvõimsus on 100 000 tonni aastas. Hetkel investeerib ettevõte pidevalt enda Singapuri ja Rotterdami taastuvenergia rafineerimistehastesse ning eelduste kohaselt kasvab SAF-i aastane tootmisvõimsus 2023. aasta lõpuks 1,5 miljoni tonnini.
Turule tuleb aina rohkem tootjaid
Lisaks pikalt tegutsenud tootjatele, nagu Neste, on taastuvkütuste turule lisandunud ka uusi tegijaid ning üha enam lennufirmasid, kes on võtnud endale eesmärgiks kasutada SAF-i.
Näiteks International Airlines Group (IAG) lennufirmad on SAF-i juba kasutanud. Samuti British Airways, kes tegi eelmisel aastal esimese Atlandi-ülese lennu, mis oli varustatud 35% SAF-iga.
IAG jätkusuutlikkuse juhi Jonathon Counsell sõnul on ettevõte tänaseks eraldanud SAF-i ostmiseks ja investeeringuteks 865 miljonit dollarit. “Meil on viis partnerit, kellega teeme praegu koostööd. Lisaks otsime aktiivselt edasisi võimalusi oma tarnete tagamiseks ja investeerimiseks viisidesse, mis võivad tootmist kiirendada,” räägib ta.
Regulatsioonidel on tähtis roll
Neste taastuvlennunduse asepresident Thorsten Lange juhib tähelepanu sellele, et mandaadid ja seadusandlus on oluline osa säästvate kütuste kasutuselevõtu edendamisel lennufirmade poolt.
Lange sõnul on selged juhised SAF-i kasutamise mandaatide kohta CO2-heidete vähendamise tegevuskava oluline osa. “Näiteks Euroopa Liit näeb 2025. aastal ette 2% SAF-i mandaadi rakendamist, mis aastate jooksul järk-järgult suureneb – see on tõeline samm õiges suunas,” räägib Lange.
IAG jätkusuutlikkuse juht Jonathon Counsell lisab, et sellised poliitilised sammud on vägagi olulised. Nii kiirenevad investeeringud tehastesse, et võimaldada SAF-i tootmist suurendada. Ainuüksi mandaatidest ei piisa selle investeeringu ligimeelitamiseks. Vaja läheb ka hinnastabiilsuse mehhanismi, nagu on kasutatud teiste madala CO2-heitega tehnoloogiate toetamiseks.
Soovitud tulemus saavutatakse läbi tugeva koostöö
Surve saadaolevatele toorainetele kasvab üha jõudsamalt, kui tootmismahtu suurendatakse ja turule saabuvad teised rafineerimistehaste. See aga võib omakorda mõjutada ka kulusid. Lange leiab, et hindade stabiilsena hoidmiseks on vaja rohkem paindlikkust kõlblike lähteainete kriteeriumite osas.
Näiteks kütuseks muudetud olmejäätmed on küll paljulubav tehnoloogia, millel on massiivne lähteaine, ent tootmiskulud ja investeeringud on praegu võrdlemisi kõrged. Pikas perspektiivis eeldab Lange, et rohelise vesiniku kasutuselevõtt võib aidata vähendada SAF-i tootmiskulusid.
Counsell usub, et koostöö on maagiline koostisosa, mis aitab rahuldada kasvavat nõudlust SAF-i järele ja pidada silmas lennunduse kliimaeesmärke. IAG teeb tihedat koostööd tööstuspartneritega, et julgustada kõiki sidusrühmi tegema ühiseid jõupingutusi säästva lennukikütuse pakkumise suurendamiseks.
Pole kahtlust, et tööstus liigub õiges suunas. Kas aga tempo ja mastaabid suudavad olla piisavalt kiired? Seda saame teada järgmise viie aasta jooksul.
