Praegu kogutakse Euroopas taaskasutusse võtmiseks vaid umbes 30% plastist, USA-s on plasti uuesti ringlusse võtmise määr vaid 8,4%. Miks kogu plasti uuesti ära ei kasutata, selgitab Sandrine Ceurstemont Neste blogis.
Teoorias saaks ringlusse võtta peaaegu igat tüüpi plasti, kuid konkreetsed tootmisprotsessid varieeruvad sõltuvalt kasutatava materjali tüübist. Paljusid plaste ei taaskasutata ning võib-olla isegi ei koguta, kuna nende ringlussevõtuks vajalikud töötlemisprotsessid on liiga keerulised ja seega majanduslikult vähetasuvad. Mõne plasti puhul pole ringlusse võtmine praegu saadaolevate tehnoloogiate abil üldse võimalik. Kuna tehnoloogiad arenevad kiiresti, hakkavad õnneks plastiku ringlussevõtu tehnilised ja majanduslikud tõkked järk-järgult kaduma.
PET on taaskasutuseks hea
Kuumutamisel pehmenevaid ja tavatemperatuuril tahkeks muutuvaid termoplaste on palju kergem taaskasutusse võtta, sest neid on lihtne uuesti vormida ja teha pole vaja muud, kui vana plasti kuumutada, kuni see jälle vormitavaks ehk vedelaks muutub. Selliste hulka kuulub polüetüleentereftalaat ehk PET, mida kasutatakse palju mitmesuguste pudelite, kandikute, rõivaste ja vaibakiudude valmistamiseks ning suure tihedusega polüetüleen ehk HDPE, mida kasutatakse samuti pudelite, pakendite ja elastsete veetorude või sõidukite kütusepaakide ning mahutite tootmisel.
PET-joogipudelid on näiteks väga hästi taaskasutatavad. PET-plasti saab kasutada muudegi asjade kui taara jaoks, näiteks vaipade, katuseisolatsiooni, rõivaste ja tekstiilide valmistamiseks.
Plaste, mis muutuvad kuumutamisel pöördumatult kõvaks ehk nii-öelda termokõvenevaid plastmaterjale on juba palju raskem ringlusse võtta, kuna neid ei saa enam niisama lihtsalt ümber töödelda. Polüuretaan, mida tavaliselt kasutatakse elastse vahu, värvide ja liimide valmistamiseks, on üks neist.
Paisutatud polüstüreen ehk vahtpolüstürool on samuti problemaatiline, kuna see koosneb suuresti õhust. Ehkki on olemas masinaid, mis on mõeldud õhu väljasaamiseks ja materjali kompaktsemaks muutmiseks, pole polüstüreeni ringlussevõtt tavaliselt kasulik osaliselt sellepärast, et seda on suure mahu tõttu kulukas transportida.
Samuti on probleemiks sellised asjad, mis koosnevad erinevat tüüpi plastist. Koos ümbertöötlemisel ei segune need homogeenseks massiks, et uut plasti toota. Mitteseguneva materjali omadused on tavaliselt väga halvad.
Komposiitmaterjalid pole samuti tavaliselt taaskasutatavad. Näiteks võivad autoosad olla valmistatud süsinikkiududega tugevdatud plastist, mida pole taaskasutatava tooraine saamiseks kerge eraldada.
Biolagunev pole ringluseks hea materjal
Kompostitavat ja biolagunevat plasti toodetakse praegu üha enam keskkonnasõbralikumate lahendustena, kuid need on ette nähtud bioloogiliseks lagundamiseks. Seega sobivad enamik neist olemasolevate ringlussevõtu süsteemide jaoks halvasti ning võivad halvendada ka muude taaskasutatavate toodete kvaliteeti. Kuid turul on juba selliseid biopõhiseid plaste, mida saab edukalt taaskasutada.
Ehkki paljusid plaste saab uuesti kasutada kindel arv kordi, on siiski ka teistkordse kasutuse jaoks tagasi ringlusse jõudvat toorainet praegu liiga vähe. Nestel on maailmas ühe esimesena juba olemas lahendused, kuidas vedelale kujule viidud plastijäätmeid saaks kasutada plastitootmises traditsioonilise toornafta asemel.
