Neste “Journey to Zero” (ehk “Teekond nulli”) blogis avaldatakse regulaarselt tuntud visionääride ja ekspertide arvamusi selle kohta, kuidas me võiksime nulljäätmetega tulevikku jõuda, ilma et peaksime väga radikaalselt oma elustiili muutma. Blogis ilmus ka ajakirjanik Chris Stokel-Walkeri visioon sellest, kuidas saaksime hakata kasutama piiramatut energiaressurssi ehk taastuvat energiat.
Chris Stokel-Walker on avaldanud artikleid ja arvamuslugusid BBC News´is, The New York Timesis ja tehnoloogiaportaalis WIRED UK. Oma artiklis uuris ta võimalusi, mismoodi oleks võimalik süsinikdioksiidi heitmetest vabaneda ja loobuda fossiilsetest energiaallikatest. Selle probleemi lahendamiseks üritavad teadlased praegu leida piiramatu energia allikat.
Üks lahendus, mille poole praegu püüeldakse, on roheline energia. Taastuvenergia, näiteks päikese- ja tuuleenergia on iseenesest nagu lõpmatu energia allikaks, kuid neid energialiike ei saa me igal ajal kasutada. Oluliseks küsimuseks nende energialiikide tootmisel saab säilitamise küsimus – kuidas saaksime üleliigset päikese- ja tuuleenergiat säilitada näiteks pimedaks ja tuulevaikseks ajaks?
Samuti uurivad teadlased praegu aineid, mis võiks saada senise fossiilse energia tooraine jätkusuutlikeks asendajateks, nagu näiteks jäätmete muundamist kasulikuks energiaallikaks.
Aastatuhandeid on inimkond unistanud kahest pealtnäha utoopilisest võimalusest: elada igavesti ja leida lõputu energia allikas. Kuigi inimese püüdlust igavese elu järele võib pidada egoistlikuks, siis lõpmatu, jätkusuutlik energia aitaks parandada meie kõigi elu ja ümbritsevat keskkonda mõõtmatult.
20. sajandil levinud mõtte asemel, kuidas loodust inimese tahtele allutada, hakatakse praegu aina enam tähelepanu pöörama sellele, kuidas loodusega koostööd teha, et keskkonda säilitada. Fossiilsete kütuste põletamine viib paratamatult varsti tupikusse.
Samas on meil energiat külluses – näiteks kahest minutist kogu Maale langevast päikeseenergiast piisaks meie energiavajaduse rahuldamiseks terveks aastaks. Ennustatakse, et aastaks 2035 on päikeseenergia mahu poolest möödunud fossiilsetest kütustest.
Samas on võimalik päikesenergiat koguda vaid planeedi sellel küljel, mis on päikese poole. Tuuleenergia on ka üks variantidest, aga tuultki pole alati võtta. Tuulevaiksetel hetkedel peame me tarbima varem salvestatud energiat.
Salvestamiseks võiks kasutada näiteks akusid. Ehkki akutehnoloogia pole viimasel ajal kuigi palju edasi arenenud, loodetakse siiski, et lähimatel aastakümnetel muutuvad akud 30% efektiivsemaks. Samas pole akudesse energia talletamine väga jätkusuutlik ja odav. Veel üheks võimaluseks on elektrolüüsi teel energia salvestamine elektrijaamades, kus päikese- või tuuleelektrit üle jääb. Veest saab toota elektrolüüsi teel vesinikku ja hapnikku. Vesinik on väga hea kütus nii sõidukitele kui energiavaesemal ajal elektri tootmiseks.
Neste on samuti investeerinud sellistesse tehnoloogiatesse. Näiteks toetab Neste tehnoloogiaettevõtte Sunfire kõrgel temperatuuril elektrolüüsi lahendusi, mis sobiksid väga hästi taastuvenergia ülejäägi salvestamiseks keemilistesse ainetesse, näiteks vesinikku. Tegemist on keskkonnasõbraliku lahendusega, kus tooraineks on vesi ja hiljem ei teki kahjulikke kõrvalprodukte – vesinik ja hapnik on mõlemad puhtad jäätmeteta tekkivad ained.
Vaata lähemalt igavese energia erinevate lahenduste kohta Chris Stokel-Walkeri visiooniloost.
