Neste blogi

Suur rohemüüt: kasum ja jätkusuutlikkus ei käi kokku

Kuna rohetehnoloogiate juures käib alati kaasas jutt nende hingehinnast ja kallidusest, siis koos sellega hakkas kunagi levima müüt, et jätkusuutlikud lahendused röövivad kogu kasumi. Seega – kasum ja jätkusuutlikkus ei käi justkui käsikäes. Tegemist on praeguseks aga ühe suurima rohemüüdiga, millel pole tõepõhja all.

Nimelt näitavad uuringud, et roheliste võlakirjade emiteerimine toob sageli rohkem kasu nii ettevõttele endale kui ka aktsionäridele.

Mitmed uuringud, nagu see Cairn.info-s avaldatu või ajakirjas SAGE Journals avaldatud materjal näitavad, et roheliste võlakirjade emissioonil on üsna positiivne mõju aktsiahinnale – vähemalt võrreldes tavapäraste võlakirjaemissioonidega.

Bostoni ülikooli Questromi ärikooli teadlane Caroline Flammer uuris oma 2020. aasta roheliste võlakirjade uuringus aktsiate mõju ning see toetas samuti hüpoteesi, et roheliste võlakirjade emissioon tõstab aktsia hinda. Ta kirjutab oma töös, et kumulatiivne tootlus, mida kasutatakse oodatava ja tegeliku tootluse erinevuse kirjeldamiseks, on suurem just roheliste võlakirjade puhul, mis on sertifitseeritud sõltumatute audiitorite poolt.

“Usun, et ühel hetkel saab rohelisest rahastamisest uus normaalsus. Ajad muutuvad, nii et peamiselt püüavad ettevõtted välja anda rohelisi väärtpabereid ja kui nad seda teha ei saa, tõusevad kohe ka hinnad,” ütleb Neste asepresident Mika Rydman. “Tõenäoliselt tekivad niimoodi juurde uued investorite fondid või uued rohelised üksikinvestorid ning see parandab ettevõtete juurdepääsu rohetehnoloogiate rahastamisele.”

Süsinikdioksiidi hinnakujundus on üks meetod kliimameetmete rahaliseks stimuleerimiseks. “Mida kallimaks lähevad saastekvoodid, seda rohkem kalduvad ka ettevõtted ja laenuvõtjad oma investeeringuid puhtamatesse energialahendustesse suunama,” usub Rydman.

Rydmani sõnul on roheliste võlakirjade emiteerimine Neste jaoks üks levinumaid viise jätkusuutlike projektide rahastamiseks. Sellega on Neste muutunud tavalisest naftatöötlejast Soomes nüüd üheks maailma juhtivaks taastuvenergia ja ringmajanduse lahenduste arendajaks, kes püüab samas jätkuvalt rahuldada ka investorite kasvavat nõudlust jätkusuutlike investeerimisvõimaluste järele.

Kuid vaatamata kiirele kasvule on roheliste võlakirjade turg alles üsna lapsekingades – esimene roheline võlakiri lasti välja 2013. aastal ning vanad, nüüdseks juba alusetud rohemüüdid seavad mõnikord endiselt kahtluse alla rohevõlakirjade tasuvuse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.