Sisuturundus

Ekspert selgitab: kuidas oma paadile, jahile või matkabussile sobiv küttelahendus leida?

Eestlased on rannikurahvana meresõitjad olnud juba aastasadu. Ka täna ei ole meie huvi merenduse vastu sugugi raugenud, pigem isegi vastupidi. Kohalikud mere peal sõitjad jagunevad suures pildis kaheks: need, kes teevad tööd, ja need, kes käivad merel lõbu pärast. 

Olgu inimene merel kala püüdmas, lõbusõitu tegemas või hoopis firmaüritust korraldamas, soojalt ja mugavalt tahab ta end tunda igal juhul. Seda eriti arvestades asjaolu, et viimase statistika järgi on Eestis aasta lõikes umbes kaks nädalat sellist ilma, mis ei nõua kodu või sõiduki kütmist. 

“Meresõidukite puhul räägime juba aastaringsest küttevajadusest,” sõnas Ahti Võime, Wihuri OÜ soojendus – ja kliimaseadmete tootejuht, kellel on merenduses ja erinevate küttelahenduste paigaldamises kogemusi juba üle 15 aasta jagu.

Igale kliendile tuleb läheneda personaalselt

Nii luksusjahi kui lihtsa kaluripaadi omanik tahab end merel viibides hästi tunda. Selleks paigaldatakse meresõidukitele reeglina küttesüsteem, mis soojendab kajuteid ja teisi kinniseid ruume. Kütteseadmete kõrval pakub Wihuri mere- ja maismaasõidukitele ka jahutussüsteeme, tarbevee soojendeid ja tualette.

“Kütmisvajadusega meresõidukitest rääkides mõeldakse kõiki aluseid, millel on mingigi kinnine ruum olemas, kaluripaatidest luksusjahtideni välja. Maismaasõidukitest paigaldatakse eraldiseisvaid küttesüsteeme matkabussidele ja haagissuvilatele,” selgitas Võime.

Kuna Eesti merenduses reeglina kümmet alust korraga ei soetata, siis küttelahenduste paigaldamine liinitööna ei toimi. Igale kliendile tuleb läheneda eraldi, vastavalt tema spetsiifilistele vajadustele.

“Toimiva lahenduseni jõutakse üldjuhul sel teel, et klient tuleb meie juurde oma visiooniga, mida ta sooviks saada. Meie asi on oma kogemuste ja eriteadmiste põhjalt inimesele välja tuua, mida me veel pakkuda saame. Tulemuseni jõutakse alati kliendiga koostöös, olgu see professionaalne tarbija või eratarbija, kes tahab merel käia oma lõbuks,” selgitas Võime.

Kuidas protsess välja näeb?

Et igale tööle tuleb läheneda personaalselt, algab oma mere- või maismaasõidukile kütte- ja jahutuslahenduse paigaldamine alati visioonist. 

“Tehniliselt näeb asi välja nii, et inimene pöördub meie poole sooviga, et tahaks näiteks rannikualal ööbides sooja saada. Või siis teeb muret, et merel sõites lähevad ruumid liialt külmaks, aknad uduseks või mõned eriseadmed vajavad kindlat temperatuuri,” rääkis Võime. 

Järgmisena uuritakse kliendi käest juba täpsemalt, kui pikk on tema tavapärane navigeerimishooaeg, millised on tema oskused, harjumused ja vajadused. Sealt edasi on vaja täpselt teada saada, milline on alus, mis on selle muud varustusastmed ja mis tüüpi kütust see kasutab. 

“Kõige parem on muidugi see, kui saame ise kohale tulla ja paadi, matkabussi või muu sõiduki ise üle vaadata. Pildimaterjal on samuti meile väga oluline. Selle info põhjal saame otsustada, kuidas on kliendi sõidukit vastavalt seadustele ja kehtivatele nõuetele lisavarustuse ehk kütteseadmega täiendada,” rääkis spetsialist.

Kõikide paigaldustööde juures on suureks abiks internetist saadaval olevad kavandid, mis näitavad täpselt ära sõiduki ruumide ja eri osade asukohad ning mõõdud. Soojusjaotuse planeerimisel lähtutaksegi reeglina sõiduki ametlikust skeemist, et tulemus oleks võimalikult efektiivne ja töö käigus suuri üllatusi ei tekiks.

Meresõidukite suurimaks ohuallikaks on… tuli?

Mõistagi kehtivad mistahes sõidukitele lisavarustuse paigaldamise osas erinevad reeglid ja nõuded. Ahti Võime tõi välja, et meresõidukite puhul on  sõnul suurimaks ohuks mitte põhjaminek või veeleke, vaid hoopis tuli.

“Vesi on väga lähedal, aga suurim oht on meresõidukite jaoks tegelikult tulekahjud. Igasugu kütteseadmete puhul on seega tuleohutus ja toimivusohutus väga oluline ning seetõttu kehtivad neile ka kindlad reeglid ja piirangud, kuhu, kuidas ja milliseid kütteseadmeid üldse paigaldada tohib.”

Näiteks eraldi mootoriruumiga diiselmootoriga jahtidele ja kaatritele on paigalduslahendusi üpris lihtne pakkuda, samas kui sisepaagi ja -mootoriga bensiinil sõitva aluse puhul on sobiva lahenduse leidmine juba keerukam.

Ohutusest rääkides ei saa tähelepanuta jätta ka heitgaaside sõidukist eemale juhtimise olulisust. 

Maismaasõidukite puhul peab heitgaaside eraldumisele pöörama erilist tähelepanu ainult siis, kui parkida oma matkabuss väga tuulevaiksesse kohta või suletud ruumi. 

Meresõidukite puhul on aga heitgaaside jälgimine ja sõidukist välja juhtimine väga olulise tähtsusega, kuna ehituselt on merealuse puhul tegu sisuliselt kinnise tünniga, kust heitgaasid iseeneslikult ei välju. Alati peab olema tagatud värske õhu juurdevool ja kontrolli all olema ka võimalik köetava õhu ja põlemisõhu segunemine.

“Seetõttu soovitame täna kõikides puhkuse veetmise sõidukites kasutada CO andureid igas ruumis, kus magatakse või viibitakse. Sarnaselt küttekoldega kodule annab andur meelerahu ja kindluse, et isegi kui mingi leke peaks tekkima, siis see avastatakse aegsasti ega teki riski inimese tervisele, see on väga soodne lisakindlustus,” rõhutas Võime.

Kahte sorti lahendused ja tulevikuperspektiiv

Sarnaselt eramajadele jagunevad ka mere- ja matkasõidukite küttelahendused kaheks: õhk- ja vedelikkütteks. Vedelikküte tähendab sisuliselt keskküttesüsteemi, mida on võimalik osadele maismaa- ja meresõidukitele paigaldada. Võrreldes õhkküttega on tegu oluliselt energiamahukama ja keerukama lahendusega, mis on mõistagi ka kulukam. 

Tõsisematele sõitjate ja pikemalt sõidukis viibijate jaoks on vedelikküte eelistatuim variant, kuna see pakub terviklikku ja väga mugavat küttelahendust nii ruumide, põrandate, aga ka näiteks tarbevee soojendamiseks.

Meie piirkonna meresõidukite seas kõige levinumaks küttelahenduseks on aga õhksoojendid, mille kasuks räägib asjaolu, et need on väga madala energiatarbimisega ning väga kiire üleskütmise ajaga. 

Lisaks kliima toodete müügile ja paigaldusele pakub Wihuri ka Johnsons pump seadmeid ja varustust, samuti on Wihuri esindajaks ka Parker Racor Marine filtritele.

“Wihuri partneriteks on ka meie tuntumad paadi ja laevatootjad Eestis,” lisas Wihuri soojendus – ja kliimaseadmete tootejuht Ahti Võime.

Automaailmas räägitakse üha enam ka erinevatest hübriid- ja elektrilahendustest, mis aegamööda teistesse transpordisektoritesse laienevad. Merendus on aga teatavasti võrdlemisi konservatiivne sektor, kus võib muutuste läbiviimiseks rohkem aega kuluda. 

Üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et meresõidukite keskmine eluiga on väiksematest maismaasõidukitest tunduvalt pikem. 

See põhimõte kehtib ka küttelahenduste kohta – Marine küttelahenduste puhul võib keskmine kasutaja agregaatide korraliku paigalduse korral arvestada tublisti üle kümne aasta pikkuse elueaga. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.