Hiljutisest Saku Õlletehase tellitud ja uuringufirma Norstat läbi viidud uuringust selgub, et iga kolmas autojuht ei lülita pimedal ajal sõidukit tee ääres peatades lähitulesid ümber parktuledele, seades end ja teisi sellega äärmiselt suurde ohtu, kuna lähitulesid põlema jättes muudab juht autost väljudes end vastuliikuvatele sõidukitele sisuliselt nähtamatuks.

Liikluseksperdi ja OÜ Autosõit juhataja Indrek Madari sõnul on tulede õige kasutamine liiklusohutuse seisukohalt meie pimedaimal ehk sügistalvisel hooajal õige sõidukiiruse valimise kõrval suurim liiklusohutusse panustav faktor.

“Maanteel autoga sõites võib peatumise põhjuseid olla erinevaid, olgu selleks näiteks laste poolt soovitud metsapeatus või soov eemaldada mõni teele sattunud ja liiklust ohustav takistus, näiteks murdunud puuoks,” kirjeldas uuringu küsimusi koostada aidanud Indrek Madar. “Kahjuks kohtab teedel väga sageli autojuhte, kes peatavad sõiduki, jätavad peale lähituled või lähituled koos ohutuledega ning seavad end ja teis seetõttu väga suurde ohtu.”

Norstati poolt septembris ja oktoobris läbi viidud küsitluses vastas kuus protsenti igapäevaselt autoga liiklevatest inimestest, et jätavad peatudes põlema ainult lähituled. 28 protsenti lisab lähituledele ohutuled. Ülejäänud ehk 66 protsenti juhte teeb liiklusohutuse seisukohalt õige valiku ehk lülitab lähituled ümber ääretuledele (parktuledele) ning lisab ohutuled.

Autost väljudes oled vastusõitjale nähtamatu

“Kui peatunud autol põlevad lähituled, siis tekitad sellega olukorra, kus sinu auto ümber tekib pime tsoon. Teisisõnu tähendab see seda, et kui sa avad ukse ja auto külje peal liigud, siis vastutulev autojuht sind ei näe, sest sinu enda sõiduki esituled tekitavad valguskardina mille taha ei ole võimalik näha,” rääkis Indrek Madar. “Arvestades, et selle auto kiirus on maanteel suure tõenäosusega 90 kilomeetrit tunnis, siis on see jalakäijale – kelleks autost väljunud inimene automaatselt muutub – äärmiselt ohtlik olukord.”

Indrek Madari sõnul ei ole siin abiks ka ohutulede sisselülitamine, kuna lähitulede valgustugevus on ohutuledest suurem, mistõttu vastusõitja vilkuvaid ohutulesid ei näe.

“Täiendav probleem, mis lähituledega peatunud auto puhul kaasneb, on selles, et näiteks täistuledega vastusõitja tihti ei adu, et sõiduk seisab ja lülitab oma autol sisse lähituled – kui kaugtulede valgusvihu pikkus on 150 meetrit, siis lähituledel suisa kolm korda vähem ehk 45 meetrit,” viitas liiklusekspert täiendavale põhjusele, miks peatudes tuleb lähituled parktuledele ümber lülitada.

Liiklejale, kes märkab tee ääres lähituledega seisvat sõidukit, on soovitus hoida oma autol kaugtuled sisselülitatuna ja vähendada kiirust, sest seisva sõiduki kõrval võib teel olla inimesi või takistusi.

Teadmatusest tingitud eksimusi kohtab pidevalt

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul sõidavad Saku töötajad igapäevaselt üle Eesti läbi sadu kilomeetreid ning see on ka üks põhjuseid, miks ettevõte liikluskäitumise alase uuringu tellis.

“Saku Õlletehase üks kestlikest eesmärkidest on tööohutus – iga meie töötaja peab tööle ja töölt koju jõudma turvaliselt ja tervena. Seda mitte ainult tehases või laoruumides töötades, vaid kõigi töötajatega nende töö ajal. Ning statistika näitab, et kõige enam juhtub meie töötajatega õnnetusi just liikluses liigeldes, oleme seadnud ohutu liikluskäitumise üheks prioriteediks,” lausus Jaan Härms.

“Kõik meie uued töötajad, kelle kasutusse antakse ametiauto, peavad läbima ohutu sõidu koolituse ning meeldetuletuseks teeme neid koolitusi ka regulaarselt,” rääkis Jaan Härms. “Koolitusel käinute tagasiside üldisele liikluspildile on, et kuigi liiklusohutuse põhitõdedest on autokoolis räägitud, siis tõenäoliselt jääb õpitu pahatihti liiga kaugesse minevikku ning erinevad liiklusohtlikke olukordi tekitavad eksimused, nagu näiteks ka tulede vale kasutamine autot peatades, on kahjuks igapäevased.”

Udutulede sära

Veel ühe sagedase veana tulede kasutamisel tõi Härms Saku Õlletehase töötajate tähelepanekute põhjal välja asjaolu, et arvestatav osa autojuhte kasutab pimedal ajal koos täistuledega ka udutulesid, millel tegelikult ei ole autojuhi enda jaoks mingit efekti ning mis hoopis häirib vastuliiklejat.

Udutulede kasutamist uuriti ka Norstati küsitluses ning selles möönis kaheksa protsenti juhtidest, et kasutab pea alati asulavälisel teel täistuledega sõites ka udutulesid. 50 protsenti kasutab udutulesid vaid väga halva nähtavuse korral ning 42 protsenti omakorda ei kasuta udutulesid alati.

Liiklusekspert Indrek Madari sõnul on udutulede valel kasutamisel kaks peamist probleemi – üheltpoolt autojuht petab iseennast ja teiselt poolt halvendab vastuliikleja nähtavust.

“Udutule valgusvihk ulatub vaid kuni 15 meetri kaugusele autost. Arvestades, et näiteks 80 kilomeetrise tunnikiirusega liikudes läbib auto ühe sekundiga – mis on juhi minimaalne reageerimisaeg – 22 meetrit, siis piltlikult öeldes on udutulest sellel kiirusel vaid niipalju kasu, et juht näeb paremini, millele ta otsa sõidab,” kirjeldas Madar. “Õige oleks udutulesid kasutada vaid väga halva nähtavuse – udu, vihm, lumetuisk – korral. Udu tuli aitab  kiirusel kuni 50-60 kilomeetrit tunnis.”

Vastuliiklejale on valesti kasutatavad udutuled seevastu häirivad. “Eriti olukorras, kus teekate on märg või niiske, siis peegeldavad teelt täiendavalt vastu neli tuld, mitte kaks ja see on vastusõitja silmale häiriv ja seetõttu vähendab liiklusohutust,” lisas Madar.

Tagumist udutuld tuleb kasutada tugeva vihmasaju, udu ja ka teele tekkinud tolmu või lendleva lume korral.

Autosõiduharjumusi puudutava küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat 26. septembrist 5. oktoobrini. Küsitluses osales kokku 1001 inimest, vanuses 18-74. 

Uuringu tellis Saku Õlletehas, mille üheks kestlikkuse alaseks eesmärgiks on nulltolerants vastutustundetule alkoholitarvitamisele ja liiklusohutuse alased teavitustegevused laiemalt.

Saku Õlletehase üheks kestlikkuse alaseks eesmärgiks on nulltolerants vastutustundetule alkoholitarvitamisele ja liiklusohutuse alased teavitustegevused laiemalt.