Mis on sõiduohutuse tagamiseks auto juures kõige olulisem? Selle üle võib küllap vaidlema jäädagi. Aga ilmselt nõustuvad kõik, et rehvid on siin üks tähtsamaid tegureid. Tõepoolest, vaid neli käelabasuurust kontaktpinda peavad hoidma sõiduki kurvides teel ning võimaldama ohuolukorras kiiret pidurdamist.

Seega on juhi südamerahu huvides valida sõidukile õigetes mõõtmetes ja kvaliteetsed rehvid. Aga oluline on ka kõik muu, näiteks tahmarõngaste hea seisukord.

Rehvide juures tuleb tähele panna, et need ei oleks üleliia kulunud – kulumisastet tasub jälgida pidevalt, aga kindlasti hinnata kriitiliselt rehvivahetuse aegadel kevadel ja sügisel. Teinekord võib selguda, et peale tavalise kulumise on rehvid kulunud ka veel ebaühtlaselt.

Rehvide ebaühtlane kulumine mõjutab sõiduomadusi ja paraku ikka halvemuse suunas. Lisaks on see selge viide sellele, et midagi on auto juures viltu.

Seega, kui autoomanik avastab, et rehvid on kulunud ebaühtlaselt, on mõistlik võtta ette tee autoteeninduse ekspertide juurde, kes vea põhjuse tuvastavad ja annavad nõu, mida edasi teha. Samas on hea, kui ka juhil endal on mingigi aimdus, mida erinevad kulumismustrid tähendada võivad. Vaatame need üle!

Sise- või välisserva kulumine

Ühelt või teiselt poolt rohkem kulumine võib avalduda natuke erinevalt. Näiteks võib üleliia kuluda ainult mustri üsna kitsas äärmine serv, samas pole haruldane, kui kogu rehvi kontaktpind on kulunud justkui diagonaalselt – ehk kontaktpind on küll sile, aga kulunud eri pooltelt eri kiirusega. Mustri sellise kulumise põhjus on tavaliselt sama ehk ebaühtlaselt reguleeritud sillad. Seda viga on autoteeninduses üldjuhul lihtne parandada.

Kulunud keskosa

Kahjuks pole tavatu vaatepilt, kus auto rehvimuster on äärtes justkui täitsa korralik, aga keskelt päris ära kadumas. See on vale rehvirõhu sümptom – liiga täis pumbatud rehvid paisuvad justkui õhupallid ja suur osa auto massist jääb rehvi keskosa kanda. Et rehvi keskosa sel juhul välisservadega võrreldes rohkem kulub, on üsna loogiline. Seega: taolise olukorra vältimiseks peab rehvides olema ettenähtud rõhk.

Kulunud välisservad

Teinekord on rehvimuster hoopis keskelt justkui puutumata, kuid mõlemad välisservad üleliia kulunud. Põhjuseks on enamasti jälle vale rehvirõhk: sellisel juhul on õhku rehvis vähem, kui peaks. Taas – et sellist kulumist vältida, peaks rehvides olema õige kogus õhku. 

Kokkuvõttes on mõistlik näiteks kord kuus rõhku rehvides kontrollida (kasvõi visuaalselt).

Ebaühtlased laigud

Kui rehvil on kulumislaigud ebaühtlaselt üle kogu mustri, siis viitab see tasakaalust väljas ratastele. Põhjuseks võib olla näiteks kas velje küljest lahti tulnud tasakaalustamiseks kasutatav raskus, valesti tasakaalustatud velg või hoopis see, et rattad on üldse tasakaalustamata jäänud.

Diagonaalsed kulumisjäljed

Harva, aga siiski võib rehvidelt leida ka ühtlaseid diagonaalseid kulumisjälgi. Nende tekkepõhjuseks on sageli viga vedrustuses. Kuna aga vedrustus on nii sõiduohutuse kui -mugavuse osas üks kõige olulisemaid sõlmi kogu auto juures, tähendab selline kulumine, et tuleb esimesel võimalusel külastada autoteenindust, kus võimalikud vead tuvastatakse ning hinnatakse sedagi, kas kulunud rehvi või rehvidega on veel ohutu sõita või vajaksid needki vahetust.