Aeg-ajalt kirjutatakse uudistes liiklusõnnetustest, kus üks osapool on õnnetuspaigale kihutanud vilkurite ja sireeniga pääste-, politsei- või kiirabiauto. Kuigi sellisele sõidukile peab teed andma, on eksimine inimlik ja võib juhtuda olukordi, kus liikleja vilkuriga masinat lihtsalt tähele ei pane.

Oletame, et juhtub õnnetus, kus sina liikusid peateel ning sinu autole sõitis küljelt sisse vilkuritega operatiivsõiduk? Kes on siis süüdi ja kuidas käsitleb antud olukorda kindlustus?

Liiklusseaduse § 17 ütleb, et liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ka niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja sellise sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.

Võtame näiteks juhtumi, kus sina sõitsid peateel ega rikkunud liikluseeskirju. Eeskirja rikkus hoopis operatiivsõiduk, mis sõitis näiteks punase tulega ristmikule, aga sina ei pannud vilkuriga sõidukit tähele, kas oled siis igal juhul süüdi ja pead tekkinud kahjud omast taskust hüvitama?

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruusi sõnul sõltub sellises olukorras vastutuse jagunemine sellest, kes mida valesti tegi ehk millist liiklusreeglit rikkus.

“Operatiivsõidukil on õigus liiklusreegleid rikkuda, kuid selle juures tuleb siiski tagada ohutus,” selgitas Kruus. Tavaliiklejatel on kohustus anda operatiivsõidukitele teed, kuid seejuures on oluline arvestada, kas operatiivsõiduk oli märgatav.

Operatiivsõiduki juhid peaksid arvestama, et nad ei pruugi teistele liiklejatele märgatavad olla ja seetõttu tuleks teha endast olenev, et neid märgatakse, eriti olukordades, kus see on hädavajalik nagu näiteks punase tulega ristmiku ületamine. Enda märgatavaks tegemisel on kindlasti abi vilkuritest ja sireenist.

“Selliseid juhtumeid lahendatakse juhtumipõhiselt ja ühte reeglit siin ei ole. Lahendus sõltub mõlema sõidukijuhi tegevusest või tegevusetusest,” lisas Kruus. 

Seega ei ole ilma uurimiseta võimalik anda ühest vastust, kumb sõidukitest oli süüdi, olenemata sellest, kas operatiivsõiduk kasutas vilkureid või mitte. 

Kindlustus kaitseb autojuhti

Kui autojuht on enda autot kaitsnud liiklus- ja kaskokindlustusega, siis tema auto tehakse korda peale õnnetust.

“Kokkupõrke korral hüvitab liikluskindlustus kannatanule tekkinud kahju ja selles osas ei erine operatiivsõidukiga toimunud õnnetust teistest liiklusõnnetustest, sest õnnetuse põhjustajale kahju ei hüvitata.”

Kaskokindlustuse olemasolul hüvitatakse kahju igal juhul olenemata vastutuse jagunemisest.

Seega on Kruusi soovitusel enda selliste olukordade eest kaitsmiseks, kus liikluskindlustus ei pruugi kahju hüvitada, mõistlik omada ka kaskokindlustust.