Eesti oludesse sobiv auto – sõnaühend, mida kasutatakse palju, aga mille täpset tähendust on raske defineerida.

Autohuviliste seas saab sellega muidugi tublisti lustida, kui suvalisel hetkel mõne inimese lemmikauto kohta öelda, et “aga Eesti oludes pole sellega midagi teha,” ja siis vaadata, mis juhtub. Rind rebitakse paljaks ja hüpatakse oma kullakese kaitseks püssitorule. Nalja kui palju!

Kas sellel müüdil, et mingid autod sobivad meie oludesse paremini, on mingi tõepõhi all?

Tehniliselt võib olla olulisi erinevusi

Tõepoolest, on mõned tehnilised asjad, mida tuleb silmas pidada. Näiteks on lõunapoolsematesse riikidesse toodetud autodel vaja Eestisse tuues kontrollida termostaate, sest need on tihti häälestatud palju kuumematele temperatuuridele ja juhivad mootori jahutust erinevalt.

Samuti on näiteks enamustel põhjamaadesse toodetud Volvodel juba standardvarustuses lisasoojendus, sama kehtib ka paljude teiste markide puhul. Lõunapoolsetes riikides seda vaja ei ole ja seega pole paigaldatud. Autod lähevad aeglasemalt soojaks ja väga vinge talvega võib tekkida probleeme.

On ka koomilisemaid näiteid, kui tõelise maastikuauto, Land Rover Defenderiga oli mindud Siberisse seiklema, aga kohapeal selgus, et auto on originaalis pärit Aafrikast ning autol oli kaks konditsioneeri aga mitte ühtegi soojendusradikat.

Kuidas teada, kas auto vastab tingimustele?

Samuti on lisavarustuse osas vähetõenäoline, et Itaaliast toodud autol on olemas istme- või esiklaasi soojendus.

Kuidas teada, kas soovitud auto vastab põhjamaistele vajadustele? Seda saab enamikes esindustes VIN-koodi järgi selgeks teha. Esindused pääsevad ligi kõikide enda markide andmebaasidele ning saavad vastavat infot otsida. Seega kindlasti tehke seda enne, kui ostuotsuse teete.

Mis laguneb, teeb seda igal pool

Mis puudutab aga seda, et mõni mark ei sobi üldse või laguneb millegipärast Eestis rohkem, kui mujal, siis see on küll müüt.

Erinevate markide mudeleid on tuhandeid, neid uuendatakse iga mõne aasta tagant. Seega, isegi ühe margi üks mudel võib, vastavalt väljalaske aastale, olla erineva vastupidavusega. Seega on erinevaid autosid nii palju, et võimatu on üldistada, et mõni auto ei taha just nimelt Eestis vastu pidada.

Kui näiteks mõne mudeli veermik on õnnetult disainitud ja vajab sagedast tähelepanu või on mootoril mõni levinud tüüpviga, siis kehtib see võrdselt nii Saksamaal kui ka Eestis. Sest samuti on müüt, et Eestis on kehvad teed ja mujal Euroopas ainult head või väga head.

Mis puudutab korrosiooni ja Eestis teedele puistatavat soola, siis kehtib enam vähem sama loogika. Sool ei meeldi ühelegi autole, seega kui mõne auto kere on kehvasti toodetud ja roostealtis, siis avaldub see probleem kindlasti ka mujal, kui ainult Eestis.

Müüdil võib olla hoopis teine põhjus

Üks seletus sellele müüdile on ka see, et parema elatustasemega riikides tehakse autol korda kõik, mida esindus hoolduses vähegi vajalikuks peab. Ühegi kolksuni veermikus või rikkeni mootoris ei jõutagi, sest probleemidega tegeletakse õigeaegselt ja makstakse selle eest korralikult raha.

Siis saabub auto Eestisse, kus omanik ei ole kaasnevateks kuludeks valmis, lükkab probleeme edasi ja kasutab odavaid varuosi. Auto laguneb, müüt kinnistub.

Kokkuvõtteks – lugege foorumeid ja arvustusi, internetis on enamike levinumate mudelite kohta ka kasutatud autode ülevaateid. Kui auto on plaanis tõesti tuua lõunapoolt, siis küsige esindusest abi. Olulised on endiste ja praeguse omaniku hoolsus ja auto üldine koostekvaliteet. Aga ärge väga muretsege, kas auto “Eesti oludesse” sobib, riik ja asukoht ei mõjuta auto kasutusomadusi.