Kui varem sai plasti taaskasutusse võtta üks-kaks korda, siis uuemad tehnoloogialahendused lubavad plastijäätmeid töödelda korduvalt uueks materjaliks, mille omadused ei erine fossiilsetest allikatest pärit plastist.
Plasti saab taaskasutusse võtta kahte moodi. Traditsiooniliselt tehakse seda plastijäätmete peenteks tükkideks hakkimise ja ümbersulatamisega. Sel juhul lähevad taaskasutatava plasti sisse ka paljud lisa-ained, nagu plast-toodetes kasutatud värvained, pakendimaterjal ning muud lisandid, mis plasti omadusi muudavad. Lisaks koosneb plast pikkadest polümeeridest, mis mehaaniliselt ümber töödeldes lühenevad ja uue materjali omadusi halvendavad. Sel moel saab plasti taaskasutusse võtta kõige rohkem mõned korrad, kusjuures uue toormaterjali värv on tuhm ning see võib levitada rohkem lõhnasid, kui toornaftast toodetud asjad.
Siiski sobivad sel viisil toodetud plastitooted hästi näiteks välitingimustesse: neid saab kasutada ehituses ilmastikukindlate materjalidena, aga ka pargimööbli või laevadetailide valmistamisel. Neid omakorda uuesti ümber sulatades võivad aga mehaaniliselt töödeldud plasti omadused tunduvalt halveneda ja kasutusvaldkond kitseneb veelgi.
Teiseks võimaluseks, mida ka Neste oma tootmises kasutab, on plasti keemiline ümbertöötlemine taaskasutuseks. Sel juhul võetakse plastijäätmed, neid töödeldakse keemiliselt taas pikkadeks polümeerideks ja saadud vedeldatud plasti saab kasutada väga erinevate toodete tootmiseks, sealhulgas ka näiteks mänguasjade ja meditsiiniseadmete tarbeks.
Keemiliselt ümbertöödeldud plastil on sellised eelised:
- kiirendab ringmajandust ja pakub uusi vahendeid ringlusse võtmise mahu suurendamiseks, kasutades tavapärase mehaanilise ümbertöötlusega võrreldes suuremat hulka plastijäätmeid
- võimaldab kõrgekvaliteediliste lõpptoodete – uute kvaliteetsete plastide ja kemikaalide – tootmist, mida saab kasutada fossiilse tooraine põhiste plastide asemel samas kvaliteedis pea kõigis valdkondades
- vähendab sõltuvust toornaftast ja vähendab oluliselt ka toodete süsinikujalajälge, kuna uut fossiilset toorainet pole tootmiseks vaja
- toetab plastjäätmete ülemaailmset vähendamist ja aitab prügilatesse ladustamisest järk-järgult loobuda
Praegu kogutakse Euroopas ringlussevõtuks vaid kolmandik tarbitud plastijäätmetest, veelgi vähem läheb sellest uuesti ringlusse. Euroopa Liidu plastpakendite taaskasutuse eesmärk on ringlusse võtmine 50% ulatuses aastaks 2025 ja 55% aastaks 2030. Mehaanilisest ümbertöötlusest selleks ei piisa, kuna niimoodi saab uuesti plasti töödelda vaid mõned korrad. Taaskasutuse eesmärkide saavutamiseks tuleb seega arendada plasti keemilist ringlussevõttu juba tööstuslikus ulatuses, sest nii saab taaskasutada sama materjali väga palju kordi.
Keemilise ringlussevõtu abil võib termokeemilises vedeldamisprotsessis uueks tooraineks muuta ka värvilisi, mitmekihilisi ja segamaterjalist plastijäätmeid, mis muudab need kokkuvõttes üsna toornafta sarnaseks. Vedeldatud ja eeltöödeldud plastijäätmeid saab juba praegu kasutada toornafta osaliseks asendamiseks rafineerimistehase toorainena.
Neste rafineerimistehased on üsna mitmekülgsed ja toodavad mitmeid erinevaid materjale, kuid juba olemasolevad tehased võivad suuremate ümberehitusteta muuta ka vedeldatud plastijäätmed uute plastide ja kemikaalide tooraineks.
Keemilise ringlussevõtu tehnoloogiaga valmistatud plastid ja kemikaalid on sama kvaliteetsed, kui toornaftast valmistatud tooted. Neid saab piiranguteta kasutada isegi kokkupuutes toiduga, mänguasjades, farmaatsia-, tervishoiu- ja autotööstuses. Mehaaniliselt taaskasutatud plastide puhul pole see aga tavaliselt võimalik. Praegu on olemas tehased, mis väikestes kogustes keemiliselt plasti taaskasutatavaks töötlevad, kuid plastijäätmetest vabanemiseks on kindlasti vaja tootmismahtusid peagi suurendada tööstuslikule tasemele.
