Euroopa Liidu seatud keskkonnaeesmärgid tunduvad sageli väga ambitsioonikad, ent samas raskesti saavutatavad. Siiski, mida aeg edasi, seda rohkem räägitakse erinevatest viisidest, kuidas neid tõenäoliselt on võimalik saavutada.

Üks võimalustest on biometaani tootmine ja kasutamine erinevates tööstusharudes, näiteks transpordis. Kuidas Eesti selleks valmis on?

Uus viis kliimamuutuste peatamiseks

Hollandi Hansaülikooli uuringu kohaselt võib veeldatud biometaani kasutamine transpordisektoris vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid selle sajandi keskpaigaks 95–174%. Need tulemused ei ole ülepingutatud, sest selgub, et biometaani tootmine ei ole ainult kliimaneutraalne, vaid võib isegi õhus leiduvat süsinikdioksiidi vähendada.

Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhataja Ahto Oja sõnul on biometaani tootmisel otsesed ja kaudsed, rahalised ja mitterahalised hüved. “Rahaliselt on otsene kasu SKP-sse lisanduvad sajad miljonid eurod ja tuhanded uued töökohad. Mainimata ei saa jätta tootmisel kokku hoitud CO2 heidet. Biogaasi ja biometaani tootmine on ringmajanduse teooria elluviimine praktikas.”

Biometaan on üks peamisi tulevikuväljavaatega taastuvaid gaasiallikaid ja üks tõhusamaid vahendeid energiasüsteemi süsinikujalajälje vähendamiseks. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks suurendada aastaks 2030 biometaani tootmist enam kui kümnekordseks, plaanides jõuda 35 miljardi kuupmeetrini biometaani (ehk ligikaudu 350 TWh) tootmiseni aastas. Euroopas toodetakse praegu veidi üle 3,5 miljardi kuupmeetri aastas.

Eesmärkide saavutamiseks on Euroopas vaja teha kokku ligikaudu 80 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Maagaasi ajutine hinnatõus Venemaa sõja tagajärjel Ukrainas on toonud esile ka teise biometaani tootmise üliolulise aspekti: nimelt, et biometaani hind on palju madalam ja kõigub vähem.

Biometaani tootmine Eestis peab suurenema

Biometaani roll peab olema Eestis 2035. aastaks oluliselt suurenenud: eesmärk on toota biometaani 100 miljonit Nm3 ehk 1 TWh aastas.

Selleks, et tõsta biokütuste tarbimise hulka Eestis, on riigil plaan välja arendada kohalikul toormel põhinev biometaani tootmine ja hakata biometaani laialdaselt kasutama transpordisektoris. Metaankütust kasutavate sõiduautode sihtarvuks on 15 000, CNG raskeveokite (bussid ja veoautod) sihtarvuks 1500 ja luua kavatsetakse 50 CNG metaankütuste tanklat.

Algatus aitab kaasa ringmajanduse eesmärkide saavutamisele ning on suunatud õhusaaste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Riik toetab biometaani projekte 37 miljoni euroga.

Erinevalt tuule- ja päikeseenergiast on biometaani tootmine täielikult juhitud. Biometaani tekib ja saab kasutada ööpäevaringselt. “Eestis võiks vabalt olla tänase viie tootja asemel 40-50 biometaani tootjat. Kui nad keskmiselt toodaksid 3–4 mln Nm3 biometaani aastas, oleks 25–50% aastasest maagaasi tarbimisest võimalik asendada biometaaniga,” ütleb Oja.

Biometaani tootmise käivitumine toob gaasiturule juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika ja avab gaasitarbimise osas transpordisektoris uue valdkonna. Kohalikust toorainest toodetud taastuvkütus edendab jätkusuutlikku regionaalarengut, mitmekesistab maamajandust ja vähendab sõltuvust importkütustest, edendades samas hajutatud energiatootmist ja vähendades keskkonna saastamist.

Oluline alternatiiv transpordisektorile

Kuna transpordisektor on üks suurimaid kliimamuutuste põhjustajaid, ollakse üksmeelel, et vaja on kiireid ja tõhusaid lahendusi.

“Praegu on suur küsimus, kuidas transporti säästvamaks muuta. See on iga riigi ülesanne, sest see määrab, kui palju me tulevikus oma fossiilenergia tarbimist vähendama peame. See määrab, kas me riigina peame hakkama maksma trahve. Seetõttu arvan, et peame uurima kõiki võimalusi alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmiseks. Biometaan võib kindlasti olla üks neist. Üleminek võib tulla kiiresti ja olla praktikas kasutatav,” kommenteerib Ernestas Jakubonis, Iveco juht Balti riikides.

Tema sõnul võib elektritransport olla suurepärane variant lähivedude teostamiseks, biometaan aga palju atraktiivsem alternatiiv pikamaa raskevedude osas nii rahaliselt kui ka mugavuse mõttes.

“Biometaani tankimine ei võta tavapärasest kauem aega, samas kui elektriveokid nõuavad laadimiseks palju pikemat peatust. Tuleb arvestada ka akude lagunemisega, erinevates ilmastikuoludes muutuva sõiduulatusega, laadimisjaamade võrgu ja suurema omamiskuluga. Lisandub transpordi enda maksumus – elektritransport nõuab astronoomilisi toetusi, et ettevõtetel tasuks seda kasutada,” räägib Jakubonis.

Ta lisab, et juba praegu on mitmeid näiteid biometaani laialdasest kasutamisest transpordisektoris. See tähendab, et piisava koguse biometaani tootmisel võib kogu ühistransport juba praegu ja ilma lisainvesteeringuteta muutuda keskkonnaneutraalseks. Vaja on ainult säästvaid kütuselahendusi.