Sama äpuna kui Elmo Rendi kaugjuhitavat Nissan Leafi arvutimängu rooli ja pedaalidega juhtides (milleks seda üldse vaja on, sellest saad lugeda allpool) tundsin end viimati väikese poisina isa Ladaga esimesi sõidukatseid tehes. Ülesanne oli iseenesest lihtne: panna auto suurel lumisel platsil slaalomit sõitma, istudes ise soojas toas, nägemata autot ja platsi oma silmaga.

Teoreetiliselt on kaugjuhitav Leaf varustatud kõige tarvilikuga, et juht tunneks end peaaegu nagu päriselt roolis istuvana. Kaheksast kaamerast üks vaatab otse auto ette ja kaks natuke külgsuunas, veel kaks edastavad välispeegleist avanevat pilti, üks paar vaatab auto esinurki ja -rattaid ning viimane annab sisepeeglipildi.

Juhi ees olevale laiekraanile kuvatakse kõigi kaamerate pilt ja rataste veereteed kujutavad punktiirjooned. Sarnased, auto küljest 20 cm kaugusel asuvad abijooned on ka kuvari alumistesse nurkadesse ilmuvail välispeeglivaateil, mis hõlbustavad näiteks teiste autode vahele parkimist.
Lisaks on ekraanilt näha nii auto kiirus kui ka armatuurlaua kõik signaallambid suunatulede omast pidurisüsteemi veateateni.