Olgu öeldud, et enne neid juhtumeid polnud Eestis elektriautod süttinud ning kuigi põlengute vahele jäi paar nädalat, ei saa väita, nagu oleksid elektriautod tuleohtlikumad kui sisepõlemismootoriga autod. Siiski ei saa kahte põlengut ja neile eelnenud avariid jätta tähelepanuta, sest Päästeameti päästetööde osakonna valmisolekutalituste eksperdi Ivar Frantsuzovi sõnul on elektriautot kustutada küllaltki keeruline ning teada tuleb ohukohtadest.
„Elektriautol on suurem elektrilöögi oht kui tavalisel autol, sest seal on ampreid ja volte rohkem ning elektriauto suure mahutavusega aku hoiab voolu sees pikemalt. Tähtis on hoiduda otsekontaktist autoga, sest kerelt võib elektrilöögi saada. Ka kustutusvesi, mis voolab päästja jalge alla, on potentsiaalne oht,” räägib Frantsuzov.
Esimene juhtum
14. juuli õhtul Jüris süttinud Nissan NV200 kustutustööle sõites pidid päästjad arvestama, et neid võivad ees oodata üllatused, sest tegu oli Eesti esimese elektriauto põlenguga. Frantsuzov selgitab, et taolistel hetkedel aitavad päästjaid telefoniäpid Rescuecode ja Eurorescue, kust leiab infot eri marki sõiduautode ohukohadest, näiteks seda, kust jooksevad suuremad kaablid või kus on konkreetsel autol toitekaabli läbilõikekohad.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 15, august 2023
Kõik selle ajakirja lood
