Uudis

Ekspert: Lubatud tippkiirus tavateedel peaks olema 80 km/h

Foto: Järva Teataja /Scanpix Baltics

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti hinnangul tuleks Eesti põhimaanteed ehitada kolmerajalisteks ehk 2+1 lõikudega teedeks, mis tagaks nii piisava liikumiskiiruse kui ka ohutuse.

Liiklusohutuse ekspert Raul Vibo kirjutas ministri plaanidele vastukommentaari, kus toob välja põhjused, miks ainult 2+1 teede ehitamine ei ole lahendus, vaid muuta tuleb palju rohkem.

Sõidusuunad tuleb eraldada

Raul Vibo sõnul on kõige olulisem sõidusuundade eraldamine ning teiste konfliktide vähendamine (ristmikud, mahasõidud, ülekäigud).

Kui kiputakse tooma näiteks rootslaste 2+1 süsteemi, siis tuleb silmas pidada, et nad ei ole ehitanud 2+1 teid tühja koha peale, vaid endiste 13 meetri laiuste kaherajaliste teede peale, mis ei vajanud muldkeha laiendamist.

Kuna kõik sellised teed on juba ümberehitatud, siis nüüd on asutud kitsaste kaherajaliste teede sõidusuundade eraldamisele. Seda tehakse ka ilma lisaradasid ehitamata.

Sealjuures eelistatakse teha vaheldumisi kaherajalisi ja neljarajalisi teelõike, sest 2+1 tee ehitamine ja hilisem 2+2 teeks laiendamine on kallim ja keskkonnavaenulikum. Siin üks näide. Eestis on heaks näiteks Rõmeda-Haljala lõigul katsetatud “jonnipunnid”.

Põllutöömasinad põhimaanteedelt minema

Oluline erinevus Rootsi teedega on meil ka see, et ristmikke ja mahasõite on liiga palju. See on ka põhjus, mis need möödasõidualad valminud 2+1 lõikudel Tartu maanteel on nii lühikesed. Rootslased ehitavad ka sellistele teedele eritasandilised risted ja ristmikud.

Käesoleva aasta alguses Adavere kahe hukkunuga avariile järgneval päeval toimus Laevas teine avarii, kus sõiduauto sõitis sisse vasakpööret tegevale traktorile. Miks üldse sõidavad põllutöömasinad põhimaanteedel?

90 km/h ei ole ohutu kiirus

Rootslastelt tuleks õppida ka seda, et ilma piirdeta teedel ei ole 90 km/h ohutu kiirus. Rootsis on nendel teedel sõltuvalt liiklussagedusest kiiruspiiranguid korrigeeritud. Valdavalt on piiranguks 80 km/h. Sama ka Soomes.

Kõige kiiremad “odavlahendused” liiklusohutuse suurendamiseks on:

  • Üldine kiiruspiirang Eesti teedel tuleks alandada 80km/h peale, märkidega saab piirangut tõsta, kui teelõik on piisavalt ohutu (loomatarad, sõidusuundade eraldus, ohutud ristmikud).
  • Põhimaanteedel paigaldada eriti ohtlikel lõikudel tee keskpiirde, eriti seal, kus möödasõit on juba keelatud.
  • Põhimaanteedel keelata traktorite ja aeglaste sõidukite liiklemine. Põllutöömasinad on mõeldud sõitmiseks põllul. Samas on teedevõrk ka piisavalt tihe, et puudub vajadus põhimaanteel traktoritega sõita, seda tehakse mugavusest.
  • Liiniveo korraldajad peavad paigaldama sõidukitele GPS jälgimisseadmed ja kiiruse ületamine peab olema rangelt karistatav, automaatselt. Korduva rikkumise korral liiniluba kuulub tühistamisele. See peab olema ettevõtja vastutus.
  • Soodustada selliste sõidukite soetamist, mis on lisaks keskkonnasõbralikkusele ka ohutud. Näiteks selliseid, mis on varustatud Intelligent Speed Assistance (ISA) süsteemiga, mis loeb liiklusmärke ja ei luba sõita kiiremini, kui lubatud.
  • Planeerimine ja ehitamine vajab liiklusohutuslikku järelevalvet. Kõiki planeeringuid ja projekte tuleb auditeerida.
  • Liiklusjärelevalve peab olema tõhus. See on politsei asi, kas nad panevad inimesed või automaatkaamerad tee serva. Trahvi korjamine ei ole eesmärk ega vahend riigieelarve täitmiseks. Liiklusjärelevalve ülesanne on ohutuse tagamine.

Mis peamine, võtame teemat tõsiselt ja ennetavalt, mitte reaktiivselt siis, kui inimesed on muudetud statistikaks.

Ohutuse järsuks parandamiseks ei ole vaja kulutada miljardeid. Meil on võimalik lihtsate vahenditega saada maailma turvalisema liiklusega riigiks, kui seda tahame.

Loe Raul Vibo ettepanekuid liiklusohutuse suurendamiseks täismahus lehelt Liiklus.Ohutus.Audit.

Märksõnad: , , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.