Kui kiputakse tooma näiteks rootslaste 2+1 süsteemi, siis tuleb silmas pidada, et nad ei ole ehitanud 2+1 teid tühja koha peale, vaid endiste 13 meetri laiuste kaherajaliste teede peale, mis ei vajanud muldkeha laiendamist.
Kuna kõik sellised teed on juba ümberehitatud, siis nüüd on asutud kitsaste kaherajaliste teede sõidusuundade eraldamisele. Seda tehakse ka ilma lisaradasid ehitamata.
Sealjuures eelistatakse teha vaheldumisi kaherajalisi ja neljarajalisi teelõike, sest 2+1 tee ehitamine ja hilisem 2+2 teeks laiendamine on kallim ja keskkonnavaenulikum. Siin üks näide. Eestis on heaks näiteks Rõmeda-Haljala lõigul katsetatud “jonnipunnid”.
Põllutöömasinad põhimaanteedelt minema
Oluline erinevus Rootsi teedega on meil ka see, et ristmikke ja mahasõite on liiga palju. See on ka põhjus, mis need möödasõidualad valminud 2+1 lõikudel Tartu maanteel on nii lühikesed. Rootslased ehitavad ka sellistele teedele eritasandilised risted ja ristmikud.
Käesoleva aasta alguses Adavere kahe hukkunuga avariile järgneval päeval toimus Laevas teine avarii, kus sõiduauto sõitis sisse vasakpööret tegevale traktorile. Miks üldse sõidavad põllutöömasinad põhimaanteedel?
90 km/h ei ole ohutu kiirus
Rootslastelt tuleks õppida ka seda, et ilma piirdeta teedel ei ole 90 km/h ohutu kiirus. Rootsis on nendel teedel sõltuvalt liiklussagedusest kiiruspiiranguid korrigeeritud. Valdavalt on piiranguks 80 km/h. Sama ka Soomes.