Me kõik oleme kuulnud, kuidas poes müüdavad kütuselisandid tõstavad mootori tõhusust ning vähendavad kütusekulu ja heitgaase.
Tihtilugu hakkavad auto omanikud sõiduki tehniliste probleemide ilmnemise korral abi otsima kütuselisanditest, lootusega, et need elimineerivad rikked.
Tegelikult ei tasuks juba ilmnenud rikke korral kütuselisandist imerohtu loota. Pigem kasutatakse kütuselisandeid hoolduses ennetava eesmärgiga.
Kuid millistes sõidukites ikkagi kütuselisandeid kasutada tasuks?
Kütuselisandid diiselmootoritele
Kütuselisandite kasutamine on tõenäoliselt rohkem levinud diiselsõidukite puhul. Üks peamisi muresid on külma ilmaga sõiduki käivitamine, mis diiselautode omanikele peavalu tekitab. Taolistes olukordades võib kütuselisand tõepoolest aidata.
Kui autoga sõidetakse harva, siis suure tõenäosusega muutub esimese külmaga paagis olev kütus sültjaks ning auto enam nii lihtsalt ei käivitu. Kütuselisand tuleks valada paaki juba enne külma tulekut ehk kui välistemperatuur langeb alla 0 kraadi.
Teine teada-tuntud murekoht diiselsõidukite hulgas on tahmafiltri ehk teisisõnu ka DPF filtri ummistumine. Kui autoga sõidetakse peamiselt ainult linnas, siis tahmafiltri puhastusprotsess ei jõua tihtilugu sõiduki väljalaskesüsteemi madala temperatuuri tõttu käivituda.
DPF-i kütuselisand aitab alandada tahmapõletuse temperatuuri tahmafiltris. See omakorda tagab kiirema põletusprotsessi käivitumise madalamal mootori temperatuuril.
Bensiinimootoritega on asi märksa lihtsam
Kuna bensiinimootoritel tahmafiltrit ei ole ning talvisel perioodil käivituvad nad üldjuhul lihtsamini kui diiselmootorid, siis nendega suuremaid probleeme ei teki.
Sellegipoolest soovitatakse ka bensiinimootori puhul kasutada erinevaid kütuselisandeid, et tagada mootori pikaajalisem töö. Näiteks sissepritse puhastuslisand, mis puhastab sõiduki mootorit settest, tagab ühtlasema töötamise ning hoiab ära korrosiooni tekke kogu toitesüsteemi ulatuses.
