Äsja tähistatud sügisene pööripäev tähendab, et päevad on nüüd öödest lühemad ja puudelt langevad peatselt lehed. Autoomaniku jaoks on ühtlasi tegu sügistalvise hooaja algusega ning külmade peatse saabumisega – juba on olnud öid, mil temperatuur on langenud miinuskraadideni.

Kõik see tähendab, lisaks tõsiasjale, et peatselt tuleb ette võtta rehvivahetus, sedagi, et kaugel pole hommikud, mil saab toast natuke varem välja minna ja karges jaheduses aega veeta – ikka selleks, et auto aegsasti käivitada ja mõned minutid akendelt jää kraapimisele kulutada. 

Kui aga mõte sellest sinus positiivseid emotsioone ei tekita, tasub ehk kaaluda autole eelsoojendi paigaldamist?

Miks eelsoojendit kasutada?

Auto eelsoojendi on tööpõhimõttelt üsna lihtne seade, mis soojendab enne sõitma asumist üles auto salongi või mootori, kasutades selleks kas elektrit või kütust. See tähendab, et saad nautida sooja salongi mugavust, väiksemat kütusekulu ja suuremat sõiduohutust.

Teadupärast on kütusehinnad viimastel aastatel teinud märkimisväärse tõusu ning nende olulist langust paraku pigem näha pole. See omakorda tähendab, et eriti suuremate autoparkidega ettevõtetes tasub eelsoojendite paigaldus end ära aina kiiremini – juba töötemperatuurini soojendatud mootor võtab ju kütust märksa vähem kui külm mootor. 

Kuigi eraisikute sõidukite puhul ei ole kokkuhoid enamasti peamine argument eelsoojendi paigaldamiseks, on võimalus lisaks mugava seadme soetamisele ka natuke kulusid vähendada siiski mõistlik. Pealegi aitab eelsoojendi kasutamine säästa aega – külma ilmaga ei pea aknaid jääst puhastama – ning pikendada mootori eluiga. Seega on eelsoojendi paigaldamine mõistlik juba ainuüksi majanduslikust vaatenurgast lähenedes.

Samas võivad kasud eelsoojenduse paigaldamisest olla kaudsemad, kuid samavõrra olulised. Näiteks on oluline keskkonnasõbralikkus, millele eelsoojendi kasutamine kaasa aitab. Iga töötav mootor eraldab heitgaase, mis reostavad õhku ja mõjutavad kliimat. Külma mootoriga sõites on heitgaaside hulk tavapärasest palju suurem. Eelsoojendiga saad aga oma ökoloogilist jalajälge vähendada.

Lisaks parandab eelsoojendi kasutamine liiklusohutust. Uuringute kohaselt juhtub ligikaudu kaks tuhandest liiklusõnnetusest jäätunud või uduse esiklaasi tõttu, sest nähtavus on halb. Samuti väheneb külma autosse istudes ajutiselt juhi reageerimisvõime. Seega on soe ja selge vaatega auto oluliselt turvalisem.

Tasub teada, et Eesti kliimas on eelsoojendist kasu ka muul ajal kui talvel. Nimelt aitab see tagada ohutuse ja mugavuse ning mootori väiksema kulumise ka 5–10-kraadiste niiskete ilmadega, mida siinmail teadupärast suvelgi ette tulla võib.

Millist valida?

Eelsoojendusseadmeid on muidugi erinevaid ja neid leidub pea kõikidele sõidukitele. Näiteks Autoeksperdi tootevalikus on nii autonoomseid kui elektrilisi eelsoojendeid tuntud tootjatelt Webasto ja Calix. Mis tüüpi eelsoojendit eelistada, sõltub paljuski autoomaniku vajadustest ja sõiduki tüübist.

Autonoomsed soojendid ammutavad energiat auto kütusepaagist, kulutades tunnis keskmiselt 0,2–0,6 liitrit kütust. Erinevate mootorite ja keretüüpide jaoks on olemas erineva võimsusega soojendid, mistõttu tasub Webasto mudeleid võrrelda ja leida nende seast sobivaim.

Elektrilised eelsoojendid on autonoomsetest aeglasemad ja autosse lisandub nende paigaldamisel hulk juhtmeid. Tavaliselt ühendatakse need mootoriruumi pistikuga ja seejärel vooluvõrguga ning nende põhifunktsioon on reeglina ainult mootori soojendamine.

Paraku pole elektrilised eelsoojendid nii kiired ja mitmekülgsed kui kütust kasutavad ning vajavad võimalust sõiduki vooluvõrku ühendamiseks. Teisalt on need alternatiivist umbes poole soodsamad ja võimaldavad lisaks ka aku laadimist, mis pikendab selle eluiga.