Liikluskindlustus on kõikidele sõidukitele kohustustuslik, kuna see tagab, et õnnetuse korral hüvitatakse kahju saajale tekkinud kulud. Ent on olukordi, kus kindlustusselts ei pea õnnetuse põhjustaja eest kulusid hüvitama ning lõplik kahjusumma nõutakse välja just süüdlaselt.

Millistel tingimustel võib kindlustusselts kahju hüvitamisest keelduda?

Tõenäoliselt ei tule kellelegi üllatusena, et joobes olnud isiku põhjustatud kahjusid ei pea kindlustusselts hüvitama ning kõik teisele juhile ja tema sõidukile tekitatud kahjud tuleb õnnetuse põhjustajal lõpuks ise kinni maksta.

Selliseid juhtumeid tuleb Eestis kahjuks endiselt ette, mistõttu on oluline, et inimesed saaksid aru vastutusest, mis neile purjus peaga rooli istudes langeb. Mitte ainult sõidukikahjude, vaid ka inimelude osas.

Joobes juhtimisega võrdväärsena võib kindlustuse silmis pidada ka juhtimisõiguseta juhiloata inimese põhjustatud avariid, kuna ka selles olukorras ei ole kindlustusseltsil kohustust õnnetuse põhjustaja eest kannatanule kahjusid korvata.

On tulnud ette ka olukordi, kus laps on salaja vanemate tagant auto võtnud ning sellega liiklusõnnetuse liiklusjuhtumi teinud – ka sellises olukorras on kindlustusseltsil õigus kahjude korvamisest keelduda ning lisaks enda sõidukile põhjustatud kahjudele tuleb lapsevanematel juhtumi põhjustajal maksta omast taskust kinni ka teise osapoole sõiduki remonttööd.

Kindlustusjuhtumid ja nende hüvitamine ei ole aga alati mustvalge teema ning olenevalt olukorrast ja asjaoludest võib kindlustusselts otsustada kahjud hüvitada näiteks teatud ulatuses, et õnnetuse põhjustaja maksab kinni näiteks osa tehtud kahjust remonttööde maksumusest.

Liiklusõnnetuses juhtumis kannatanu jaoks ei muutu tegelikult midagi

Kuigi eelkirjeldatud olukordades ei lasu kindlustusseltsil kohustust kannatanule kahjusid korvata, ei tähenda see, et näiteks joobes juhi poolt põhjustatud kahjude maksumus tuleb kannatanul ise välja nõuda. Tegelikult maksab igas olukorras kannatanule põhjustatud kahjud kinni ikkagi õnnetuse põhjustaja kindlustusselts, lihtsalt kahjunõue esitatakse hiljem siis joobes peaga roolis olnud isikule.

Seega ei pea õnnetuses kannatanu hakkama hiljem ise remondiraha teiselt osapoolelt välja nõudma: see jääb kindlustusseltsi hoolde. Kogu kindlustusjuhtumi menetlusprotseduur jääb kannatanu jaoks sama sujuvaks, hoolimata sellest, kas õnnetuse põhjustaja oli joobes või juhtimisõiguseta.

Juhul kui avarii põhjustatakse kehtiva liikluskindlustuseta sõidukiga hüvitab kannatanule kahjud kas sõidukit viimati kindlustanud selts või Liikluskindlustuse Fond. Hiljem esitatakse kahjunõue ikkagi õnnetuse põhjustajale, kuid põhiline on see, et kannatanu jaoks jääb protseduur alati samaks.