Need on sagedaste liiklusõnnetuste tüübid: milliste sõiduvõtetega nendesse sattumist ennetada?

Õigete sõiduvõtetega saab paljusid levinud õnnetusi ennetada.Foto: Shutterstock

Õnnetused juhtuvad. Nagu kõikjal mujal, nii ka liikluses. Paraku kaasnevad liiklusõnnetustega sageli ka varalised ja isikukahjud, mis avariijärgselt võivad parasjagu peavalu tekitada. Õnneks saab õigete sõiduvõtetega paljusid levinud õnnetusi ennetada või nende tekkimise tõenäosust oluliselt vähendada.

Tagant otsasõit

Üks levinumaid liiklusõnnetuse tüüpe on tagant otsasõit. Kuigi sagedamini toimub see pigem madalamal kiirusel, nii näitab If Kindlustuse statistika. Siiski võivad ka sellise õnnetuse kahjud kaasaegsete sõidukite puhul olla suured – tuhandete eurodeni küündivad remondiarved pole taoliste avariide puhul haruldased. Õnneks on lihtsaid viise, kuidas sellisesse õnnetusse sattumise tõenäosust vähendada.

Pikivahe hoidmine. Üks lihtsamaid võimalusi vältida kellelegi tagant otsa sõitmist on mõistliku pikivahe hoidmine. Sel viisil on aega võimalikele ootamatustele reageerida ning avariid vältida. Asulas sõites peaks üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks kuluv aeg olema vähemalt kaks ja asulavälisel teel kolm sekundit. Need on aga minimaalsed vahed – raskemate tee- või ilmaolude korral peaks arvestama halvema nähtavusega ja pikema pidurdusajaga ning hoidma pikemat vahet.

Strateegiline mõtlemine. Liikluses tuleb alati ümbritsevat jälgida ning natuke ette mõelda. Näiteks ristmikule või aeglasemale liiklejale lähenedes saab sõitu planeerida selliselt, et kui peaks juhtuma midagi ootamatut, poleks vaja järsult piduripedaalile hüpata. Sel juhul jääb ka taga sõitjatele aega reageerida ja peatuda ning tõenäosus, et keegi sulle tagant otsa sõidab, on kohe hulga väiksem.

Tähelepanu koondamine ümbritsevale. Liikluses juhtuvale on raske reageerida, kui toimuvat tähele ei pane. Seega on igati tark tegu hoida end ümbritsevaga kogu aeg kursis ning mitte tegeleda kõrvaliste asjadega. Näiteks nutitelefoni saabunud sõnum võib olla küll oluline, kuid ilmselt siiski mitte sama tähtis kui tervena sihtkohta jõudmine.

Kahjuks või õnneks on mõnedel uuematel sõidukitel paljude oluliste funktsioonide juhtimine viidud puuteekraanile ja selle kasutamine võib samuti tähelepanu röövida. Siinkohal tasuks kasutada talupojatarkust ja näiteks ristmikule lähenedes infosüsteemi menüüdesse mitte sukelduda.

Sõitmisest hoidumine väsinuna või ravimite mõju all olles. Teatavasti alkoholijoobe tagajärjel on inimese reaktsioonid aeglased ja võimekus liiklusolukordi adekvaatselt hinnata kahanenud. Kuid sarnased nähud tekivad ka väga väsinud või mõnede ravimite mõju all olles. Kui roolis olles tunned väsimust, on mõistlik võimalusel juhti vahetada või ohutus kohas peatuda ning kerge uinak teha. Ravimite kasutamisel on aga loomulik, et enne nende tarvitamist tutvutakse infolehega. Kui seal on kirjas mõju reaktsiooniajale või tekitavad ravimid uimasust või sarnaseid mõjusid, ei tasu ravimi tarvitamise järel kohe rooli minna.

Ühe sõidukiga õnnetused

Selle punkti alla kuuluvad näiteks teelt välja sõitmised, kokkupõrked teele sattunud metsloomade või objektidega ja teepiiretesse sõitmised. Kuigi taolisi õnnetusi juhtub sagedasti, on mõnedki ennetavad meetmed üllatavalt lihtsad.

Ilmastikule vastavalt sõitmine. Füüsikaseadused kehtivad endiselt isegi siis, kui oled ainus liikleja silmapiiril. Lumine, jäine või märg tee mõjutavad sõiduki juhitavust oluliselt ja õiged sõiduvõtted on sellistel juhtudel ideaalselt kuival ja puhtal teel sõitmisega võrreldes märksa tähtsamad. Näiteks esimese lume puhul on igati tark otsus esialgu rahulikult sõita ning miks mitte lumega liiklemise eripärasid sobival liikluseta platsil või teelõigul meelde tuletada.

Tähelepanu hoidmine. Sirgel ja puhtal maanteel ainsa liiklejana sõites võib valvsus kergesti kaduda. Pole aga võimatu, et ootamatult jookseb teele metssea perekond või muutuvad teeolud, näiteks null kraadi lähedal on sagedane musta jää esinemine. Adekvaatne reageerimine on sellisel juhul üsna keerukas, kui parasjagu ollakse süvenenud uudiste lugemisse või on pooleli hamburgeri ja kohvi nautimine.

Mõistliku kiiruse valimine. Lubatud sõidukiiruse ületamine on sagedane kannatanutega lõppenud liiklusõnnetuste põhjuseks. Suurem kiirus pikendab pidurdusmaad ning vähendab võimalikele ootamatutele olukordadele õigeaegse reageerimise aega ja tõenäosust. Pealegi on mõjud sõidukis viibijatele seda raskemad, mida suurem on kiirus. Seega on mõistlik lubatud sõidukiirust mitte ületada või vajadusel lubatust aeglasemalt sõita.

Õnnetused ristmikel

Mõnel rohkem, mõnel vähem, aga ristmikel juhtub õnnetusi ikka. Olgu põhjuseks keelavat foorituld mitte märganud juht või mõne auto katkine suunatuli, mistõttu ei oska kaasliiklejad sõiduki manöövrit oodata. Lisaks eespool toodud nõuannetele vähendab ristmikel avariisse sattumise võimalusi ennetav sõidustiil.

Foorituli läks kollaseks, aga ma jõuan veel läbi, kui gaasi põhja vajutan! Või ehk lähed kindla peale välja, lähened ristmikule mõistliku kiirusega ning kollase tule süttides aeglustad rahulikult kuni peatumiseni? Kuigi adrenaliinisüsti saab esimesest võimalusest, on alternatiiv ohutum nii sulle kui kaasliiklejatele. Rohelise tule süttides on gaasi põhja pressimise asemel samuti ohutum võtta hetk aega ja teha kindlaks, ega juhuslikult keelava tule alt suure hooga sõidukit lähenemas pole.

Õnnetused tagurdamisel

Iga liiklusmanööver on omamoodi riskiallikas. Saati siis selline, kus nähtavus ettepoole sõitmisega võrreldes on oluliselt piiratum ja mida enamik juhte äärmiselt vähe praktiseerida saavad, kuna tavaline sõidusuund on üldiselt ettepoole. Muidugi käib jutt tagurdamisest. Ning ükskõik kas tagurdada välja laiast koduhoovist või kitsast kaubamaja parkimiskohast, õnnetusi ikka juhtub.

Üks hea viis tagurdamisel juhtuvate õnnetuste ennetamiseks on seda manöövrit üleüldse vältida. Näiteks valides poe parklas sellise koha, kust saab otse välja sõita. Tänava äärde parkides on mõistlik parkimiskohta tagurpidi sisse sõita, et vältida hiljem olukorda, kus tagurdada on vaja tiheda liiklusega tänavale.

Tagurpidi sõitmise tõttu juhtuvaid avariisid aitavad edukalt vähendada parkimiskaamera või andurid. Uuemad sõidukid võivad ebameeldiva manöövri juhi eest hoopistükkis ise ära teha. Kui sõidukil selliseid lisasid aga pole, saab ise üht-teist teha, et tagurdamist ohutumaks muuta.

  • Enne tagurdamist sõidukisse minnes vaata ringi – kas ja kus on ohtlikud objektid ning milline on liiklus?
  • Vali manöövriks kõige lühem ja otsem trajektoor.
  • Kui tagurdamise ajal on vaja pöörata, tee seda rahulikult.
  • Kasuta kõiki peegleid – ühele peeglile keskendumise asemel kasuta neid kõiki, et saada ülevaade liiklusolukorrast.
  • Ole alati valmis pidurdama.

Kindlustus annab südamerahu

Reaalsus on, et õnnetusse sattumist ei saa sajaprotsendilise kindlusega vältida ühegi nipiga. Õnneks tuleb ka halvima juhtudes appi kindlustus. Eestis on sõidukitele kohustuslik liikluskindlustus, mis tähendab, et kui avarii peaks juhtuma kellegi teise süül, katab kahjud teise osapoole kindlustusselts.

Kui aga õnnetuse põhjustaja oled sina, siis on olemas kindlus, et tekkinud kulutusi ei pea omast taskust kinni maksma.

Paraku ei kata liikluskindlustus aga avarii põhjustajale tekkinud kahjusid. Õnneks tuleb siinkohal appi sõiduki- ehk kaskokindlustus, mille olemasolul peab avarii korral omas taskust maksma vaid omavastutuse (mõnel juhul sedagi mitte). Seetõttu tähendab kaskokindlustus südamerahu, sest kõige hullema juhtumisel on üks suur mure vähem.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.