Kui enamik inimesi käitub igapäevaselt korrektselt ja kohusetundlikult, ei ole kahjuks ka tänapäeval täielikult kadunud kindlustuspettused. Ikka ja jälle jäävad mõned pahatahtlikud autojuhid vahele kelmustega, seejuures tihtilugu teadmata, millised on sellise kuriteo tagajärjed.
Lavastatud avariid ja “rooli pandud” autojuhid
Kindlustuspettusi saab enamasti liigitada kahel moel, kindlustustüübi järgi: liikluskindlustuse pettus ja kaskokindlustuse pettus. Teatavasti on liikluskindlustuse puhul vaja, et keegi teine osapool süüdi jääks, sest kahju makstakse välja kannatanule. Seepärast on liikluskindlustuspettuse jaoks vaja kahte osapoolt, üht, kellele kahju makstakse, ja teist, kes jääks patuoinaks.
Omakorda võib ka neid juhtumeid kaheks liigitada: ettekavatsetud ja ettekavatsemata kindlustuspettus. Jah, leidub ka selliseid juhtumeid, kus inimesel ei olnud esialgu plaan kindlustusseltsi petta. Kuid levinud on mõlemad juhtumid ning pettusega on tegu mõlemal juhul. Esimesel juhul, kui tegu on ettekavatsetud kindlustuspettusega, on tihti tegu täiesti lavastatud avarii või õnnetusega, kus “kannatanu” sõiduk on juba eelnevalt vigastatud ning leitakse mõni sõber või tuttav, kes süü enda peale võtab.
Kunagi detsembrikuu öösel kella 02:00 paiku oli toimunud väidetav avarii, kui klient oli sõitnud Paidest Rakverre ning halva nähtavusega teel jooksis tema auto ette kits. Juht oli enda sõnul järsult pidurdanud ning kaotanud auto üle juhitavuse. Tegu oli valget värvi S-klassi Mercedes-Benziga. Igapäevaselt sõitis klient aga kindlustusseltsi andmetel musta värvi Opel Zafiraga aastast 2003.
Täiendavatel selgitustel selgus, et inimene soovis keset ööd minna oma isa otsima, kes pidi kuskil Rakveres elama. Klient kirjeldas põhjalikult “oma” autot, rääkides nahkistmetest, ruumikusest ning mugavusest. Kui aga Ifi klienditeenindaja küsis juhilt, et mis värvi auto on, vastas inimene kõhklemata “must!”. Selliseid näiteid nö rooli pandud juhtidest on enamikel kindlustusseltsidel hulgi ning reeglina jäävad kõik sellised inimesed ka vahele.
Põhjustad avarii ja sõlmid alles siis kasko? See on samuti kindlustuspettus
Kaskokindlustuse puhul on levinud juhtumid, kus sõlmitakse leping juba eelnevalt vigastatud sõidukile eesmärgiga sedasi kahjutasud kindlustusseltsilt välja nõuda. Teine kaskokindlustusega seotud pettus seisneb selles, kui tõesti juhtubki liiklusõnnetus, kuid juht üritab vahetult peale seda sõlmida oma sõidukile kaskokindlustust. Sisuliselt on tegu mõlemal juhul kindlustuspettusega – kriminaalkorras karistatav kuritegu, mille tagajärjed võivad ulatuda kaugemale kui inimesed tihti endale teadvustavad.
Näiteks on Ifi kindlustuspettusega tegelevad uurijad puutunud kokku juhtumiga, kus inimene helistas kindlustusseltsile, et teavitada kaskokahjujuhtumist: elukaaslane oli hommikul koduhoovis aiapostile otsa sõitnud, sõidukil sai viga parem esistange nurk, parem esituli ja kapott. Infotelefonil täpsustades selgus aga, et sõidukil ei olnudki kaskokindlustust.
Klient lõpetas kõne ja helistas viis minutit hiljem If Kindlustusse tagasi sooviga sõlmida samal sõidukile kaskokindlustus. Inimene maksis kohe peale teistkordset helistamist ka poliisi eest ning helistas siis kolmandat korda kindlustusse, et teatada nüüd juba enda põhjustatud õnnetusest: sõitis aiapostile otsa ja vigastas sõiduki esiosa – paremat esistange nurka, esituld ja kapotti.
Inimesed ei teadvusta endale kindlustuspettuse tagajärgi
Eelnevalt kirjeldatud markantsemad juhtumid on vaid kõige hiljutisemad ja lihtsamad näited, kuidas on võimalik kindlustuspettusega vahele jääda. Tegelikkuses hakatakse kindlustusjuhtumit põhjalikult uurima juba esimese kahtluse korral, kui kasvõi mõni detail õnnetuse juures ei klapi.
If Kindlustus teeb tihedat koostööd ka korrakaitseorganitega ning tihti selgub kindlustuspetturitega rääkides, et inimesed ei olnud teadlikud sellise teo tagajärgedest. Kindlustuspettus on kriminaalkorras karistatav majanduskuritegu, mis võib rikkuda ära ka inimese elu isegi peale esialgse karistuse möödumist.
Kindlustusseltsidel on näiteks kõrgendatud riskiga isikute register, kuhu kuuluvad need inimesed, kes on kindlustuspettusega juba kunagi varem vahele jäänud ning kelle jaoks võib tulevikus sõiduki või maja kindlustamine muutuda vaat et võimatuks. Pangalt kodulaenu nõudes võib aga kindlustus olla üheks laenusaamise tingimuseks, mistõttu võib üks läbimõtlemata tegu maksta kätte ka palju kaugemas tulevikus.
