Enamasti pole juhid ise järgi proovinud, kui kaua saab autoga sõita siis, kui bensiini lõppemise tuli juba armatuuril põleb. Hea oleks ju see kuskilt teada saada, mitu kilomeetrit veel jäänud on, aga tavaliselt pole teel olles seda infot kuskilt võtta. Paljude autode paksudes käsiraamatutes on see number siiski üsna tihti sees ja ka ligikaudu on teada, palju veel maad jäänud on.

Hoiatustulega läbisõidu pikkus kõigub päris palju

Erinevatel automarkidel kõigub lubatud läbisõit pärast kütuse otsalõppemise hoiatustule süttimist siiski päris palju. Uuemad (ja kallimad) masinad näitavad küll lausa eraldi numbrilise näiduna võimalikku jäänud läbisõitu kilomeetrites, aga isegi see näit ei pruugi alati päris täpne olla ning paljudel autodel läbisõidu numbrit ei näidatagi.

Veelgi keerulisem, läbisõit sõltub väga palju ka sellest, kas oled teel suvel või talvel, lauskmaal või mägedes. Isegi kütusest võib see vahemaa oluliselt sõltuda. Nii näiteks võib arvestada, et kiirteel, kus sõidetakse suurtel kiirustel pikki vahemaid, võib aeg mootori seiskumiseks kiiremini kätte jõuda. Ka ummikus töötava mootoriga paigal olles ning jupikaupa aeglaselt edasi kulgedes on üsna raske ennustada, millal paagist viimane sõõm välja pumbatakse.

Päris kohe siiski masin seisma ei jää

Enamus autotootjaid on arvestanud üsna pika vahemaaga, mille jooksul kütuse hoiatustule süttides tanklat otsima tuleks hakata. Suurematel ja keskmistel sõiduautodel või maasturitel võib see vahemaa olla näiteks 80-100 km. Väikese paagiga pisematel sõidukitel on aga enamasti 50 km kindlustatud. Eesti oludes seega kui märkad tule süttimist, jõuad ilmselt üsna kindlalt ka lähimasse tanklasse üsna muretult.

Kui aga on kiire ja oled juba päevi põleva tulukesega linnaliikluses ja ummikutes tiirelnud, unustades tankida, siis võib tõesti ühel hetkel kolmandal või neljandal päeval jääda masin kasvõi keset liikluskeerist seisma.

“Aurude peal” sõitmine pole auto tervisele hea

Pidevalt peaaegu tühja paagiga sõitmine pole aga auto tervisele kuigi hea. Täpsemalt – see mõjub eelkõige halvasti bensiinipaagis asuvale pumbale, kuna seda jahutab tavaliselt paagis olev kütus ise. Kui aga paak on pidevalt tühjavõitu, siis jahutus nii hästi ei toimi ning pikapeale põleb kütusepump läbi. Lühema ajaga ei juhtu veel midagi, aga tühja paagiga valdavalt ringi sõites võib see bensiinipumba eluiga kõvasti lühendada.

Pumbale mõjub madal kütusetase paagis veel teiselgi moel halvasti. Nimelt kipub siis suurenema paagi põhja aja jooksul kogunenud tahkete osakeste kontsentratsioon ja pump võib sellest ummistuda.

Kuidas tanklani välja vedada

Kui tundub, et oled järgmisse tanklasse jõudmiseks üsna kaugel, siis tuleks kütust säästa ja sõita kohale natuke aeglasemalt. Väiksema kiirusega ning kiirendusi vältides saab kütust kokku hoida ja läbisõitu natuke pikendada. Elektriseadmed võiks ka välja lülitada ja sisse jätta vaid ohutust tagavad tuled ning salongikütte, et aknad jäässe või uduseks ei läheks. Raadio, istmesoojendus ja muud lisatarbijad tuleks välja lülitada.

Kindlasti ei tohi kütuse säästmiseks näiteks mäest alla veeredes süüdet välja keerata, sest rakenduda võib roolilukk.

Lähima Neste tankla juhatab kiirelt kätte ka Neste mobiiliäpp, näidates ära vahemaa, mis sinna sõites kulub.