Üldiselt arvatakse, et kui pandeemia ajal töötasid inimesed kodus, tekitasid nad vähem heitmeid transpordi pealt kokku hoides ja sellega hoidsid ka planeeti. Nii see tavaliselt ongi, aga mitte alati.
Koroonapandeemia ajal näitas kütusenõudlus langustrendi, kuid samas suurenesid elektriarved ja elektritarbimine. Seega ühest kohast hoiti kokku, mujal aga kulutati rohkem. Milline aga oli lõplik tasakaal?
IEA (International Energy Agency) uuring näitas, et tõesti, kui igapäevaselt kodus töötada ja mitte kontorisse minna, väheneb inimese kliimajalajälg, kuid ainult teatud tingimustel. Seesama analüüs näitas, et autoga edasi-tagasi igal tööpäeval pendeldavate inimeste puhul vähendab kodus töötamine tõenäoliselt süsinikdioksiidi jalajälge, kui teekond tööle on pikem, kui kuus kilomeetrit. Väga lühikese autosõidu või ühistranspordiga sõitmise korral võib kodust töötamine isegi suurendada süsinikdioksiidi heitmekoguseid elamute suurema energiatarbimise tõttu.
Analüüsides pendelrände suundumusi ja tööturu andmeid, leiti uuringus, et kui kõik, kes saaksid kodus töötada, teeksid seda vaid ühel päeval nädalas, säästaks see umbes 1% ülemaailmsest reisijateveo kütusetarbimisest aastas. Võttes arvesse seda kasvu, mis tuleks kodumajapidamiste energiatarbimises rohkem kodus töötades, oleks üldine mõju ülemaailmsetele süsinikdioksiidi heitkogustele ligi 24 miljonit tonni vähem heitmeid. See võrdub ligikaudu suur-Londoni aastase CO2 heitmega.
Vaata lähemalt kodus töötamise mõju ja pandeemia-aegsete elustiili muudatuste analüüsi siit.
