SEAT

Viis levinud viga, mida konditsioneeri kasutades tehakse

Fotod: Seat.

Kas kujutad ette, et kunagi alustati pikemaid reise varajastel hommikutundidel, et autosõit ei jääks kõige palavama päikese kätte? Või seda, et terve tee sõideti kõik aknad all, et natukenegi jahutust leida? Erinevalt tänasest ei olnud 80ndatel konditsioneer autodes standardiks.

Ka täna kulub iga mudeli jahutussüsteemi arendamiseks umbes kolm aastat. Seda aega kasutatakse, et 3Ds sõiduki ventilatsioonikanalite geomeetriat õppida ning viia läbi erinevaid simulatsioone, et ennustada, kuidas õhk autos ringlema hakkab. Sellest kõigest pole aga kasu, kui inimesed konditsioneeri kasutada ei oska. Seati eksperdid tõid välja mõned konditsioneeri kasutamises levinud vead ja jagasid nõu, kuidas neid vältida.

1) Autosse istudes esimese asjana A/C täisvõimsusel tööle panemine

Suvel võib päikese käes seisnud auto salongis tõusta temperatuur 60 kraadini. Sealt võib see vähem kui poole tunniga langeda tagasi 25-le kraadile, kui järgida lihtsaid nõuandeid.

Üks levinumaid vigu on kuuma autosse istudes esimese asjana konditsioneeri täisvõimsusel tööle panemine, laskmata enne autol veidi “maha jahtuda”. Seetõttu tasuks enne autosse istumist teha lihtsalt uksed kasvõi minutiks lahti, et kuum õhk autost loomulikul teel välja pääseks ning konditsioneer ei peaks lihtsalt öeldes sauna maha jahutama hakkama.

2) Pidevalt õhu taasringluse-režiimiga sõitmine

Klassikaline viga, mida veel tehakse, on õhu taasringluse nupu pidevalt kasutamine. Kõige mugavam ja lihtsam on tegelikult sõites kasutada õhuringluses Auto-režiimi, kuna asedasi saab kliimasüsteem õhuringlust ise reguleerida ja õhku just sinna suunata, kus seda vaja on.

Päikese kätte jäetud auto salongis võib temperatuur kuni 60 kraadini tõusta.

3) Hommikuti konditsioneeri kasutamata jätmine, sest “külm on”

Olenevalt asukohast võivad ka suvehommikud jahedavõitu olla, eriti Eesti ilmadega. Kuid konditsioneerist on kasu ka hommikuti, isegi kui seada temperatuur kõrge peale. Nimelt aitab konditsioneer vältida akende uduseks muutumist, kui välistemperatuur järk-järgult tõusma hakkab.

4) Ventilatsiooniavade valesti suunamine

Tõenäoliselt on igaüks meist kuulnud autoga sõites fraasi “keera konditsioneeri juurde, midagi ei tule ju.” Enamasti kuuleb seda suviti kaasreisijatelt, kes ei mõista, kuidas konditsioneer täpselt toimib. Seati eksperdi sõnul ei ole tavaliselt põhjus temperatuuris, vaid selles, mis suunas autos õhk liigub.

Selleks, et õhuvool oleks võimalikult võrdne, tuleks ventilatsiooniavad suunata üles, mitte otse inimestele näkku. Esiteks liigub sedasi õhk autos ühtlasemalt ja teiseks väldid nii ohtu külmetada.

5) Korralised hooldused jäetakse unarusse

Täpselt nagu õli, pidurite ja rehvidega, vajab ka auto kliimasüsteem korralist hooldamist. Enamasti soovitatakse iga 15 000 kuni 20 000 kilomeetri tagant vahetada filtreid, et vältida vähenenud õhuvoolu ja tugevust. Kõige lihtsam on viia auto teatud perioodi järel vastavasse töökotta või esindusse, kus korraline hooldus spetsialistide poolt läbi viiakse.

NB: Suvel sõites ei tohi alahinnata kõrge temperatuuri efekte juhtimisele. Seati eksperdi sõnul reageerib juht 35-kraadise salongitemperatuuriga juba 20% aeglasemalt kui 25-kraadises autos. See on juba sarnane 0,5 g/l vere alkoholisisaldusega sõitmisega. Seetõttu on väga oluline, et sõiduki kabiin oleks hästi jahutatud ja ventileeritud.

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.