Millal on parim aeg elektriauto kasuks otsustada? Mine sa tea, aga igal juhul paistab praegune aeg selleks üsna hea: akutehnoloogiad arenevad kiiremini kui kunagi varem ja autode sõiduulatus aina pikeneb ning laadimisaeg väheneb. Samas on harjumuse jõud suur ning enne esimese elektriauto soetamist võib siiski tekkida kahtlus: kas see ikka vastab minu vajadustele ja nõudmistele?
Praeguseks on uusimate ja parimate elektriautode tehnoloogia muidugi sealmaal, et sisepõlemismootoriga või hübriidsõidukilt EV peale üle minnes peab kompromisse tegema pigem vähe. Näiteks jõudis äsja Eestisse seni peamiselt hübriidautode arendamises teerajajana tuntud autotootja esimene täiselektriline mudel Toyota bZ4X. Tegu on uuele akutoitega elektriautode platvormile ehitatud bZ-seeria sõidukite esikmudeliga, mille e-TNGA veermikuarhitektuur integreerib sõiduki põranda all asuva aku kere lahutamatuks osaks.
Täiselektriline linnamaastur on saadaval esi- kui nelikveolisena ning neist esimest liigutab 150-kilovatine sünkroonmootor, mille pöördemoment on 265 Nm. Teisel paiknevad mõlemal teljel eraldi 80 kW jõuallikad, mis annavad pöördemomenti kuni 337 Nm. Ning autot algusest peale elektrilisena ehitades ei pidanud tootja kompromisse tegema: Toyota bZ4X aerodünaamilised disainielemendid, nagu täismõõdus põhjakate, kaheosaline katusespoiler, eesmise põrkeraua õhusuunajad ja tagumine luugispoiler, aitavad juhtida õhuvoolu ja vähendada tuuletakistust ning seeläbi sõiduulatust suurendada.
Ning elektriauto puhul enesestmõistetavad näitajad ehk sõiduulatus ja aku laadimiskiirus? WLTP standardi järgi on sõiduulatus soliidne: 415–513 kilomeetrit olenevalt sõiduki versioonist ja tehnilistest andmetest. Lähemalt saab sõiduulatusest lugeda siit. 150 kW kiirlaadimissüsteemiga on aga optimaalsetes tingimustes võimalik saavutada aku 80-protsendiline täituvus vaid poole tunniga. Isegi 11 kW pardalaadijaga kulub 230V/32A toiteallika kasutamisel aku täislaadimiseks vähem kui seitse tundi.
Aga oot-oot … optimaalsetes tingimustes? Mida see tähendab? Vaid seda, et elektrisõidukite akude laadimine pole päris nagu vedelkütuse tankimine ja oleneb natuke ka erinevatest teguritest. Kõige enam sõltub see muidugi laadija tüübist aga kiirlaadijate puhul mängib ootamatult suurt rolli ka temperatuur. Kuid kui aku täitumiseks kuluv aeg siis erineda võib? Selle arvutamiseks on Toyota loonud veebipõhise laadimisaja kalkulaatori, mille kasutamine on lihtne ja mugav: sisesta vaid soovitav laadimisprotsent ning välistemperatuur ja veebirakendus näitabki ära aku soovitud tasemele täitumise aja erinevate laadijate puhul.
Näiteks Toyota bZ4X 71.4 kilovatise aku poole mahutavuseni laadimiseks kümneprotsendiliselt algselt täituvuselt, kui väljas on parasjagu mõnusalt suvised 25 kraadi sooja, kulub tavalise võimsama koduse pistikupesa (3,5 kW) puhul umbes kaheksa tundi. 11 kW koduse kiirlaadija puhul saab hakkama aga juba poole tunniga. Kiirlaadija puhul laetakse aku aga juba kordades kiiremini: 50 kW puhul umbes 34, 100 kw korral 17 ja 150 kW laadijaga vaid 12 minutiga.
Samas ongi 25 kraadi selline temperatuur, mille juures laadimine väga efektiivne on. Kõige kuumematel suvepäevadel ehk 35 kraadi juures pikeneb toodud näite puhul laadimisaeg 150 kW laadija puhul mõned minutid, kuid näiteks miinus kümne kraadi puhul on kiirlaadijad umbes poole aeglasemad. Teisalt ei mõjuta temperatuur aeglasemate kodulaadijate laadimisaegu, ehk kui enamik ajast laetakse sõidukit kodus, ei pruugi see tegelikult elektriauto kasutamises kuigivõrd tunda anda.
Muidugi tasub arvestada, et minuti täpsusega ei ole laadimise kiirust võimalik ette ennustada ja pealegi on näiteks Toyota bZ4X-i puhul päevaste kiirlaadimiste arv piiratud: pärast nelja 10–80% kiirlaadimist päevas vähendatakse aku hoidmiseks ajutiselt sõiduki alalisvoolu kiirlaadimise võimsust. See tähendab, et kui päevas on vaja sõita näiteks 1500 kilomeetrit, võib laadimiskiirus juba takistuseks saada. Samas on tegu siiski hea abivahendiga saamaks teada, kas järgmise sõidukina võiks ehk elektriautot kaaluda.
