Pikk lugu

Paula Johanna Adamson: Elektriliste tõukerataste ohutumaks muutmiseks on ainult üks võimalus

Foto: Paula Johanna Adamson

Veidi rohkem kui aasta aega tagasi, mil elektrilised tõukerattad meie toimetuses sahinat tekitasid ning Tarmo ja Hans neid testides mööda linna ringi kärutasid, polnud minul elektritõuksidest sooja ega külma.

Paar kuud tagasi leidsin end olukorrast, kus läbida oli vaja umbes kilomeeter. Autoga polnud ilmselgelt mõtet, ilm oli ilus ja nina ees seisis elektritõuks. Mõeldud-tehtud. Ja sellest hetkest alates olen ma elektritõuksidest rohkem vaimustuses, kui ma eales oleks arvanud, et ma võiksin olla.

Ma ei ole suurem asi ühistranspordi inimene. Mitte, et ma selle üle nüüd teab mis uhke oleks, aga mu paraku lihtsalt eelistan, et ma saan minna täpselt sinna, kuhu tahan, täpselt siis, kui ma ise tahan.

Loomulikult on oma aja ja teekonna kuningas olemine mingil määral luksus. Eelkõige tähendab see seda, et see maksab rohkem raha kui ühistransport. Elektritõuksid on kusagil selle luksuse ja ühistranspordi piirimail.

Kasutan igal võimalusel

Tõukse ei pea peatuses ootama, vaid nad tuleb lihtsalt kaardilt üles otsida (mis, muide, on tihtilugu päris tükk tegemist, sest kõik su lähiümbruses on tühjad või neid lihtsalt pole) ning sa saad sõita misiganes marsruuti pidi sa ise soovid, eeldusel, et sa lõpetad oma sõidu selle ala piirides, kus on lubatud.

Foto: Tairo Lutter, Postimees, Scanpix Baltics

Minu päevakavasse ei jää nende piirangutega eriti palju võimalikke tõuksisõite – ma elan linnast väljas ja töötan teises linna otsas linnast väljas – ühegi tõuksi aku ilmselt vastu ei peaks ja endal hakkaks ka vist ebamugav.

Tõuksiga poes käimine ja poekotiga tagasi tõuksimine tundub ebamugav ja tagatipuks ka ilmselt ohtlik, seega see pole ka variant. See jätab mulle kahjuks ainult käputäie tõuksimisvõimalusi, aga uskuge mind, kui mul mõni tekib, siis ma kasutan seda hetkegi järele mõtlemata.

Kas sa tõuksirakenduse reeglid lugesid läbi?

Nüüd siis see liiklusohutuse teema. Teadupärast tõuksib suur hulk inimesi kordades rohkem kui mina (jah, ma olen kade) ning teadupärast on tõukeratas üks üdini reguleerimata ja ohtlik vidin. Jah, on küll.

Miks tõuksid ohtlikud on? Äkki selle pärast, et mitte ükski elektritõuksija ei loe mitte kunagi läbi seda reeglistikku, millega ta nõustub, enne kui tõuksiäpi alla laeb?

Äkki selle pärast, et elektritõukside kasutamiseks ei pea olema läbinud mitte ühtegi autokooli ega liiklustesti?

Äkki selle pärast, et neil puudub kindel regulatsioon ja nad on sunnitud püsima jalakäjiate tasemel igapäevase linnaliikluse toiduahelas, ehkki nad on jalakäijatest kordades kiiremad?

Probleem oli olemas enne tõukse ja jääb ka peale neid

Kui sa vastasid mõnele neist küsimustest jaatavalt, siis mul on hea meel, et sa muretsed. Küll aga arvan ma, et probleem on sootuks mujal ja see probleem on olnud seal enne elektritõuksi leiutamist ja jääb sinna ka siis, kui keegi peaks juhuslikult elektritõuksid linnaliiklusest välja tõrjuma.

Elektritõuksiga on ohtlik sõita, sest sa osaled liikluses ja liiklus ongi ohtlik. Igaüks, kes on liikluses osalenud, teab, et see on palju enamat kui sõiduread, reguleeritud fooriristmikud ja parema käe reegel.

Kogu see taristu on üles ehitatud eeldusele, et kõik järgivad liiklusseadust. Ja mingi piirini on see iseenesestmõistetav, et punase tule taga jääd sa seisma ning et ülekäigurajal annad teed jalakäijatele ja nii edasi.

Liiklus on kogum (valesid) otsuseid tegevaid indiviide

Paraku on ilmselge, et ma-isegi-ei-taha-teada-kui-suur protsent autojuhtidest istub pidevalt telefonis ja sa ei saa kunagi kindel olla, et nad päriselt märkavad mis toimub. Lisaks sellele on liiklus üks suur kogum erinevaid indiviide, kes langetavad alatasa otsuseid.

Foto: Tairo Lutter, Postimees, Scanpix Baltics

Need otsused on seotud inimlike eksimustega, alustades sellest, et sa pole õigel ajal õiges reas, sa jääd valel ajal valesse kohta, sa magad maha õige teeotsa või mõne liiklusmärgi. Ja see on okei. Või noh, kui keegi ametlikult küsib, siis ei ole okei ja sa kahetsed, aga olgem ausad – väiksemaid eksimusi teeb liikluses meist viimne kui üks ning sealt edasi on eelkõige oluline, kuidas me neid olukordi lahendame.

Hiljuti magas üks tädi maanteel maha õige teeotsa ja ta lahendas seda sellega, et ta pani pidurid blokki ja keeras keset teed seal samas ümber, nii et tagumised autod järjest piduritel tallasid ja hinge kinni hoidsid. Kas selle tädi AUTO on selle pärast ohtlikum kui mõni teine?

Eelda alati halvimat!

Mu point on, et tõuksid on ohtlikud täpselt selle pärast, et nad liiguvad ohtlikus keskkonnas. Ja see keskkond on ohtlik koos nendega ja ka ilma.

Sealt edasi on oluline ainult see, et sa teed ise tõuksilenksus võimalikult õigeid otsuseid ja loodad, et kaasliiklejad teevad sama. Alalhoiuinstinki seisukohalt on alati liikluses kõige lihtsam arvestada sellega, et inimesed teevad halbu otsuseid.

Jätta pikivahe, juhuks kui see tädi su ees otsustab tagasi pöörata. Oodata ülekäigurajal hetk kauem, juhuks kui mõni autojuht peab veel kiirelt sõnumi ära saatma, enne kui ta ülekäigurada näeb.

Ja kõnniteel alati eeldada, et kõik need inimesed otsustavad sekundi pärast oma sirgest trajektoorist lahti ütelda ja suure sammu ühele või teisele poole astuda.

Tõuksid reguleerivad end lõpuks ise

Ehk siis on kõige lihtsam võtta seda nii, et tõuksid reguleerivad ennast ise ja on meie kõigi enda teha, kuidas need regulatsioonid välja näevad.

Täpselt nagu kõik teised liiklejad kujundavad päevast-päeva liiklusseadust. Ja selleks, et meil oleks homme ja ülehomme ka lõbus ja tore tõuksida, on tähtis lihtsalt meeles pidada, et liiklus sakib täiega ja muutus algab igaühest endast.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.