Ka jalakäijad peavad teed andma

Jalakäijad peavad samuti alarmi andva pääste-, politsei- või kiirabisõiduki läbi laskma, sest ka kõigest paarisekundilisest viivitusest võib sõltuda kellegi elu või ohutus. Liiklejad, kes sinist vilkurit märgates meile teed annavad, on ise samuti tõelised abiandjad!“ lisas Küttner.

Selleks, et abi jõuaks vajajateni õigel ajal ning abi andjad ei muutuks abivajajaks, saab oma panuse anda igaüks. Jalakäija või kergliiklejana veendu, et tee ületamine on ohutu – vaata paremale ja vasakule, veendu ohutuses ning eemalda kõrvaklapid, et kuulda liikluses toimuvat.

Kui ka fooris põleb tee ületamist lubav roheline tuli, anna eesõigus alarmsõidukile. Mootorsõidukijuhina järgi hoolikalt liikluses toimuivat ning lase sündmusele reageeriv alarmsõiduk mööda – selleks lülita sisse suunatuli, veendu manöövri ohutuses ning vabasta sõidurada, et lasta väljakutsele reageeriv sõiduk mööda.

Aga kas tee andmiseks võib ka reegleid rikkuda?

Teoreetiliselt võib põlevate vilkuritega alarmsõidukile tee andmiseks muid liikluseeskirju rikkuda küll, aga seda loomulikult terve mõistuse piires ja igal juhul ei tohi tekitada sellega ohtliku olukorda või õnnetusse sattumise riske suurendada.

Kui näiteks tee vabastamiseks on vajalik punase tule all meeter või paar edasi sõita, siis võib seda teha, loomulikult jälgides, et kellelegi ette ei sõida. Samuti võib peatuda märgi all, mis muidu seda ei lubaks, ületada pidevjoont või peatuda ülekäigurajal. Ühesõnaga, sellised tegevused, kus lähtuda tuleb tervest mõistusest.

Näiteks alarmsõidukile tee vabastamiseks ise 150 km/h eest ära sõita ei ole õige lahendus, sest see suurendab tunduvalt õnnetusse sattumise riski.

Tehke oma otsuseid kindlalt ja kaalutletult. Sõitke võimalusel teepervele, aga ärge tehke seda järsku. Vähendage vajadusel hoogu, aga ärge lööge pidureid põhja, eriti juhul, kui mõni auto tuleb vastu ja alarmsõidukil pole ruumi möödumiseks.