Konkurentsiamet on endiselt seisukohal, et Elektrilevi ei tohi Euroopa direktiivist lähtuvalt omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkte, välja arvatud juhul kui vaid omaks tarbeks.
Sellekohast seisukohta on amet Geeniusele antud kommentaarides korduvalt kinnitanud. Värskes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile läkitatud kirjas on amet teemat detailsemalt puudutanud ning leiab seal, et arvestades Euroopa Liidu plaani saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050, kasvab ka elektriautode osakaal ning sellest lähtuvalt saab elektriautode laadimistaristut võrrelda bensiinijaamadega.
Just seda võrdlust kasutades leiab amet, et on raske ette kujutada olukorda, kus näiteks Eesti kütuse jaeturul tegutseks vaid üks põhiline tanklakett ja igasugune konkurents puuduks või oleks tugevalt häiritud.
Kahtlusi on ametil ka selle osas, kas kõigi turuosaliste puhul on tagatud võrdne kohtlemine olukorras, mil Elektrilevi on avalikult välja toonud, et laadimisvõrgustiku arendamine käib koos sidusettevõtte Eesti Energiaga.
Taristu müümine Eesti Energia kontsernile oleks konkurentsirisk
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots läkitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning elektrilevile kirja, milles väljendab ameti seisukohta seoses direktiiviga EL 2019/944, mis suure tõenäosusega võetakse Eesti seadusandlusesse üle järgmise aasta alguseks.
Ots toob välja direktiivi osa, mille kohaselt omab jaotusvõrguettevõte oma jaotusvõrgu piires tugevat konkurentsieelist teiste arendajate ees, kuna tal on informatsioon võrgus olevate vabade võimsuste kohta, informatsioon teiste ettevõtete liitumistaotluste osas, nii oma konkurentide kui ka näiteks äri soodustavate ettevõtete kohta, tänu millele saab ta oma laadimistaristu planeerimiseks olulise eelise teiste arendajate ees.
Ots peab konkurentsiriskiks sedagi, kui direktiivist lähtuvalt müüb Elektrilevi taristu edasi oma kontserni kuuluvale ettevõttele. Seetõttu on konkurentsiameti soovitus leida nimetatud probleemile lahendus, mis tagaks kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused laadimistaristu arenguks.
“Eestis on hetkel mitmeid eraettevõtjaid, kes on väga huvitatud laadimispunktide rajamisest ja arendamisest kuid põhilise takistusena nähakse just riigi soosivat käitumist laadimistaristu arendamiseks ühes tükis, ühe teenusepakkuja poolt, kes on samaaegselt ka suurima jaotusvõrgu omanik, mitte erinevate teenusepakkujate soodustamist. Sellega seonduvalt, teine probleem, mida nähakse on puudulik informatsiooni kättesaadavus vabade võimsuste olemasolu kohta jaotusvõrgus. Elektrilevi mingil määral avalikustab vabasid võimsusi kaardirakenduse kaudu, kuid mitte kõigi alajaamade osas ning info kaardirakendusel on ka mitmeid kuid vana, seega kaardirakendus ei pruugi enam reaal-ajaliselt kehtida,” seisab kirjas.
Kokkuvõtlikult leiab konkurentsiamet, et Enefit VOLTi taristu müümisel peaks seda tegema osade kaupa, mitte tervikuna. Seda põhjusel, et sellega tagataks vaba konkurents.
