Valitsusele ja rahandusministeeriumile saadetud ettepanekus märgib Eesti Taristuehituse Liit, et automaksu maksjate kui ka laiemalt teetaristu kasutajate seisukohalt oleks õiglane, kui automaks oleks sihtotstarbeline ning suunatud teedeehitusse ja korrashoidu, seda nii riigimaanteede kui ka linnaruumi tasandil.
Avalike teede – riigimaanteed ja kohalikud teed – remondivõlg on liidu andmetel praeguseks juba üle 4,4 miljardi euro. 2022. aasta riigieelarveseadusest lähtuvalt jõuab riigimaanteede teehoidu nii aastal 2024 kui 2025 võrreldes juba niigi vähenenud investeeringutega veel ligi 100 miljonit eurot vähem kummalgi aastal. Kui 2023. aasta investeeringute tase taristuehitusse on ligikaudu 202 miljonit, siis 2025. aastal vaid ligikaudu 108 miljonit eurot, mis mõjutab negatiivselt nii teedevõrgu seisukorda kui ka sektori enda võimekust ja jätkusuutlikkust.
Riigikontrolli mullu septembris valminud audit tõi välja, et väheneva rahastuse juures ei suudeta täita ka minimaalseid riigiteede säilitamise ja arendamise eesmärke. Sama audit rõhutas, et Eesti ei suuda selliselt jätkates täita 2030. aastaks Euroopa Liidu ees võetud kohustusi TEN-T võrgu väljaehitamisel.
Taristuehituse liit toob pöördumises välja, et veel kümme aastat tagasi oli riigi teedevõrgu rahastamine seotud kindla riigikassa laekumise ehk kütuseaktsiisiga, millest 75 protsenti suunati teehoidu. 2015. aastal sidus riik aga teehoiu rahastamise kütuseaktsiisist lahti ja sellest ajast alates on riik teinud sihtotstarbeliselt teehoidu mõeldud investeeringuid varasema tasemega võrreldes üle miljardi euro vähem. Kütuseaktsiisi on viimastel aastatel laekunud üle 500 miljoni euro aastas. Riigiteede hoidu investeeritud vahendite maht on olnud sellest reeglina alla 50 protsendi, seda koos käibemaksuga, koos eurorahastusega ja koos administreerimiskuludega.
Liit nendib, et Eesti näitajad teedevõrgu osas ei ole kiita. Viimase 30 aasta tempoga jätkates saavad Eesti kolm põhimaanteed neljarajaliseks alles 100 aasta pärast. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu tase alles 45. kohal. “Meie ees on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari. Põhimaanteede väljaehitamise edasi lükkamine toob kaasa raskeid liiklusõnnetusi, meie inimeste vigastusi ja surmasid, mida oleks võimalik vältida,” seisab pöördumises.
Rahandusministeerium saatis juulikuu keskel kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest.
Väljatöötamiskavatsuses on maksu arvestamiseks välja toodud kaks võimalikku mudelit. Esimene mudel lähtub laiemalt mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust – tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel – ja teine kitsamalt, keskendudes vaid süsinikdioksiidi (CO2) heitele sõiduki kasutamise ajal.
