Suhteliselt palju mööda maailma ringi kolanuna julgen öelda, et Eesti liiklusel pole suures plaanis viga midagi, tõdeb saatejuht ja ajakirjanik Jüri Aarma.
“Muidugi on üksikuid inimesi, aga nad ei ole ainult autos sellised, vaid nad on ka peolauas ja mõnes veel intiimsemas kohas sama räpakad ja jobud,” lisas ta.
“Nii et mina olen rahul Eesti liiklusega. Hommikuti vaatan, et tihedas autovoos lastakse nii mõnigi mees ritta vahele, kui on väga vaja. Ma teen seda ka ise ja sugugi ei kahetse ning ma näen tänulikku nägu, kes seetõttu pikast ootamisest pääseb,” rääkis Aarma.
Ühistransporti kasutab saatejuht suhteliselt harva, aga kui ilm ja tingimused lubavad, siis liigub ta jalgrattaga mööda kergliiklusteid – neid õnneks kodust töökohani jagub.
“Kuid, mis seal salata – külma ilmaga tuleb varjuda autokatuse alla. Või kui on lapse-lapsi vaja lasteaeda viia, siis ei julge seda kah jalgratta seljas teha, vaid sõidame siis autoga,” lausus ta.
Kui midagi saaks paremini, siis Aarma arvates mitte liikluses, kuid midagi ette tuleks võtta Eesti teede ja ummikute suhtes.
Maanteeametil toimub septembris ja oktoobris kampaania “Viisakus algab meist endist. Ka liikluses.”. Selle raames ilmub Geeniuse autoportaalis kaheksa artiklit, kus tuntud inimesed räägivad, mis neile liikluses meeldib ja mis ei meeldi.
Liiklusviisakuse eeldusteks on liiklusreeglite tundmine ja järgimine, lugupidamine enda ning kaasliiklejate vastu, empaatilisus ja mittekonfliktsus ning erinevate liiklejate rollide mõistmine.
Liiklusviisakust mõjutab kõige enam liiklejate endi positiivne eeskuju. Ohutu liiklemine ja omavaheline viisakas suhtlemine liikluses saab toimuda ainult üksteist märgates. Liikluskeskkonna jagamisel on oluline liiklejatüüpide omavaheline koostöö.
Olgem viisakad. Ka liikluses.
