5 müüti diislikütuse kohta – kas võid endale diiselmootoriga auto osta?

Diiselkütuseid arendatakse pidevalt edasi.Foto: Shutterstock

Diislikütuste kohta räägitakse erinevaid lugusid sellest, milline on nende mõju keskkonnale, kui võimsad on diiselmootorid jne. Kui paljudes neist tegelikult tõetera sees on?

Diiselmootorid on suure süsinikuheitmega?

Kõige enam arvatakse, et diiselmootorite CO2 heitmed on suuremad kui bensiinimootoril. Tegelikult on kütusetootjad teinud suuri investeeringuid, et diiselmootorite kütusekulu ja kahjulike heitgaaside kogused väheneksid. Parandatud on nii kütuste keemilisi kui füüsikalisi omadusi, mille tulemusena on need muutunud märkimisväärselt keskkonnasõbralikumaks. 

Näiteks Neste My taastuvtoorainest toodetud diislikütusel on tõestatud mõju kasvuhoonegaaside vähenemisel. My diislikütuste süsinikuheide on keskmiselt koguni 90% väiksem kui tavalisel diislikütusel. See tähendab, et kui soovid keskkonnasõbralikumalt liigelda, võid rahus osta diiselsõiduki ja valida kütuseks Neste MY ning sinu süsinikujalajälg transpordis väheneb drastiliselt. Neste MY tsetaaniarv on isegi kõrgem kui tavadiislil ehk selle kütuse võimsus on parem ning sujuva maanteesõidu puhul võib kütust jätkuda kauemaks.

Diisli võimsus jääb bensiinimootorile alla?

TIhtilugu räägitakse, justkui oleks diisli võimsus madalam kui bensiinimootoril. Tegelikkuses suudavad kaasaegsed diiselmootorid pakkuda bensiinimootoritele igati ausat konkurentsi.

Jah, bensiinimootorid on oma olemuselt lihtsamad, seetõttu on neil ajalooliselt tõesti olnud ka rohkem võimsust kui samaväärsetel diislitel. Üheks põhjuseks on see, et bensiinimootoril tõuseb silindri temperatuur kõrgemale kui diiselmootoril. Kaasaegsed tehnoloogiad on aga suutnud selle mahajäämuse suurel määral kompenseerida ning diiselmootorite jõudlus on märgatavalt paranenud. 

Oluline on ka diiselmootorite madalam kütusekulu pikkadel sõitudel, mistõttu ongi eelkõige just suurtel autodel eelistatud diiselmootorit. Sõites bensiinimootoriga, suureneks nende kütusekulu ja CO2 hulk märgatavalt. Mitmed logistikaettevõtted nagu Sennder üritavad oma transpordi jalajälge vähendada, et majandustegevusega planeedile vähem kahju põhjustada. Lihtsaim ja kättesaadavaim viis selleks on tankida fossiilse diislikütuse asemel HVO-d ehk taastuvtoorainest diislikütust, nt nagu seda on Neste MY.  

Diiselmootorid on oma aja ära elanud?

Räägitakse, et diiselmootorid on vananenud ning nende olulisus on vähenemas. Tegelikult põhinevad uued diiselmootorid progressiivsel tehnoloogial, millega on tagatud kolm olulist komponenti: transpordi võimsus, ohutus ja tõhusus. 

Diiselmootoreid ja -kütuseid arendatakse pidevalt edasi. Oluline on teada, millist sõidukit mille jaoks kasutatakse. Bensiinimootorid ei sobi kindlasti suurtele autodele, kuna suurendavad märgatavalt kütusekulu, hübriidmootorid kuuluvad linnaliiklusesse ning diiselmootor on mõeldud pigem pikemate vahemaade läbimiseks. 

Ehk väga oluline on arvestada oma vajadusi. Kuid kindlasti ei tasu diiselmootorit peljata, justkui tekitaks ta suuremat keskkonnakahju.

Tahkete osakeste filter tähendab ilmtingimata lisakulutusi

Tahkete osakeste filter (DPF) tekitab diiselauto omanikule lisakulutusi. DPF on vajalik, kuna aitab mootorist tahkeid osakesi puhastada ja korrektsel hooldamisel parandada sõiduomadusi.

DPF-filtreid kasutatakse nii bensiini- kui diiselmootoritel just selleks, et vähendada keskkonnamõju. Filter aitab kütust hoida kõrgel temperatuuril, et see saaks täielikult ära põleda. Mida kvaliteetsem on kütus, seda vähem tahkeid osakesi tekib ning filter püsib ka puhas. Kui mootorit on nõuetekohaselt hooldatud, siis liigseid lisakulutusi autoomanikule ei tule. 

Diislikütus külmub miinuskraadidega

Iga talve hakul kuuleb juttu, et diislikütus hakkab miinuskraadide juures külmuma. Tegelikult kasutatakse suve- ja talveperioodil erinevaid diislikütuseid ning talvine kannatab ka kõige krõbedamaid miinuskraade.

Jah, muidugi on Eesti kliima muutlik, kuid päris prognoosimatu see ka ei ole. Talvisel ajal on tanklates müügil arktiline diislikütus, mis talub kuni –26 kraadi, kuid näiteks Neste Pro Diesel kannatab isegi –37 kraadist külma, taastuvtoorainest Neste MY kuni -32 kraadi. Diiselmootoriga ei teki miinuskraadiga probleeme, kui kasutada sobivat kütust ning hoida auto tehniliselt korras.

Seega ei ole diislikütus kindlasti ajaloohämarusse vajumas – vastavalt nõudlusele on kütuseid arendatud ja parandatud ning sobiva kütusega sõiduki leidmiseks tuleb arvestada oma sõiduvajadusi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.