Iga autojuht puutub kokku tankimisega. Küsimus on, kas auto tehnilise heaolu tagamiseks on oluline paak alati täis tankida?
Sageli on üheks põhjuseks, miks paaki täis ei tangita, psühholoogiline tunne, et siis ei kulu nii palju raha – korraga tuleb ju vähem välja käia. Kui aga oled pidev autoga sõitja, siis tegelikult tuleb paagi täis tankimine pikas perspektiivis soodsam. Seda muidugi juhul, kui kütuse hind püsib stabiilne. Selgitus on lihtne: kui näiteks osta kütust 15 liitri kaupa, kulub pidevalt ekstra tanklasse sõiduks omakorda kütust.
Ühe sõidu peale ei tundugi see ehk liiga suur väljaminek, kuid kui lüüa kokku kõik aasta jooksul tanklasse tehtud lisatiirud, siis selgub, et külastuste arv on märkimisväärne.
Kas kütusepaaki võib tekkida kondensvesi?
Suurte temperatuurikõikumistega piirkondades, kuhu ka Eesti kuulub, on räägitud, et mida vähem on paagis kütust, seda rohkem kondensvett saab paaki tekkida, ja kuna see võib autole halvasti mõjuda, on mõistlikum hoida paak kütust täis.
Päris nii see ei ole. Esiteks, ei ole võimalik kogu aeg paaki kütust silmini täis hoida – siis peaks pärast iga sõitu minema autot uuesti tankima. Tõsi, väike kogus kodensvett võib paaki tekkida, kui seal on vähem kütust, kuid auto tehnilist olukorda see ei muuda.
Täispaagi kaal kütusekulule mõju ei avalda
Mõned autoomanikud väidavad, et kui kütusepaak on pooltäis, siis kaalub auto vähem, mis omakorda mõjutab auto massi ning seetõttu on ka kütusekulu sõites väiksem. Tegelikult on nii, et täispaak moodustab auto kogumassist maksimaalselt 5%, seega isegi kui pooltäis paagiga ringi sõita, on vahe 2,5%, mis auto kütusekulu märkimisväärselt ei mõjuta.
Seega, ei pea paaki alati kütust pilgeni täis tankima, küll aga ei soovitata pikalt n-ö aurude peal sõita – kõige optimaalsem on hoida paagis normaalne kogus kütust. Nii võite olla alati kindel, et jõuate soovitud sihtpaika ilusti kohale.
