Mitte kõigil inimesel pole võrdset võimalust oma kodukohast sama lihtsalt ligi pääseda riigi- ja eraettevõtete teenustele. Olgu selleks Brasiilia ääremaadel elav vabrikutööline või Lõuna-Eesti metsatalus elav pere. Kui transpordile kuluv summa on sissetulekuga võrreldes liiga suur, ongi tegemist transpordivaesusega – isegi kui inimene muidu teenib ehk rohkem, kui ametlik vaesuspiir ette näeb.

Professor Karen Lucas, kes on üks maailma juhtivaid eksperte transpordivaesuse teemal, püüab seda teemat põhjalikumalt uurida ja maailmas tähelepanu alla tõsta. 

Liikumisvõimaluste probleem on tõstatatud ka ÜRO-s

Tema sõnul on transpordivaesuse definitsioone palju. See seisneb näiteks transpordile juurdepääsu puudumises või selle eest liiga palju maksmises, kuid mõnikord võib probleem tekkida ka sellest, et peab vajalike teenuste kasutamiseks liiga kaugele sõitma ja see võtab liiga palju aega. Transpordivaesus on tõstatatud probleemina ka ÜRO-s. 

Professor Lucas on selles dokumendis (PDF) kirja pannud peamised transpordivaesuse seletused:

• Elanike füüsilisele seisundile ja võimalustele vastavat transporti pole saadaval.
• Olemasolevad transpordivõimalused ei jõua vajalikesse sihtkohtadesse, kus inimene saaks rahuldada oma igapäevaseid vajadusi mõistliku elukvaliteedi säilitamiseks.
• Transpordiks kulutatud summa jätab leibkonnale jääksissetuleku alla ametliku vaesuspiiri.
• Inimesed on sunnitud veetma liiga palju aega reisides, mis põhjustab ajapuudust või sotsiaalset isolatsiooni.
• Reisitingimused on ohtlikud või ebatervislikud.

Lahendused transpordivaesusele pole tavaliselt lihtsad ja nõuavad planeerimisreeglite muutmist. See võib tähendada uute raudtee-, trammi- ja kiirbussiliinide loomist, haavatavate elanikkonna gruppide piletihindade subsideerimist või eraldi toetatava ühistranspordi, näiteks väikebussiliinide korraldamist halvasti ühendatud kohtades.

Tasuta bussid Tallinnas ja Luksemburgis

Transpordivaesuse vastu võitlemiseks on mõned valitsused kehtestanud eakatele ja puuetega inimestele tasuta sõidu või soodushinnaga piletid, teised pakuvad noortele või tööd otsivatele inimestele tasuta transporti. Radikaalsemalt on lähenenud probleemile näiteks Tallinn ja mõned Prantsusmaa linnad, sealhulgas Dunkirk ning kogu Luksemburg, kus ühistransport on kohalikele tasuta.

Transpordivaesuse vastu võitlemine ei tohiks aga keskenduda ainult linnadele, kuna see võib tekitada lahendusi, mis on äärmiselt kallid neile, kes elavad või töötavad väljaspool linna ühistranspordivõrke.

Transpordi tõhusamaks ja kõigile võrdselt ligipääsetavaks muutmine on üsna keeruline ülesanne, millega paljud linnad praegu pead murravad. Näiteks koostas San Francisco projekti Connect SF, mis sisaldab 2050. aastani Bay City transpordi terviklikku arengukava. Eesmärgiks on madalama sissetulekuga elanike jaoks pakkuda elamisvõimalust koolidele ja muule eluks vajalikule lähemal ning ühtlustada ligipääsuvõimalusi kõigile olenemata elukohast.

Keskusest ollakse rohkem kui 15-minutise autosõidu kaugusel

Liikuvuse suurendamise lahingus tuleb siiski meeles pidada, et paljud ei ela 15-minutilise autosõidu kaugusel keskusest ega kasuta emissioonivaba autot.

Päris elus sõidavad paljud inimesed vanade autodega ja jätkavad nende kasutamist ka edaspidi. Soomes näiteks on keskmine auto 12 aastat vana (Eestis 12,4). Pärast eluaseme- ja toidukulude katmist ei jää paljudel inimestel liikumiseks kuigi palju üle. Selle asemel, et osta uus keskkonnasäästlik liikur 30 000 euro eest, eelistavad väga paljud sõita 12-aastase autoga, mille sai kätte 3000 euro eest.

Seega ei saa me veel hakata kohe üle minema uutele nullemisiooniga autodele, kuna inimeste eelistused niipea ei muutu. Küll aga on võimalik hakata vanadel diiselautodel kasutama taastuvatest allikatest toodetud kütust, mille kliimamõju on võrreldav uue elektriauto omaga. Seega on fossiilkütustelt taastuvale energiale ülemineku stimuleerimine hea vahend transpordivaesuse vastu võitlemisel ja ka jätkusuutliku transpordi arendamisel.

Elektrisõidukid ei lahenda vaesuse probleemi

Neste teadus- ja arendusjuht Teemu Sarjovaara sõnul taandub toetuste jagamine sotsiaalsele õiglusele: “Valitsused toetavad praegu elektrisõidukeid tugevalt ja tavaliselt saavad sellest kasu rikkamad. See on tohutu hüpe 3000 eurot maksva auto juurest 30 000 eurot maksva elektrisõidukini ja toetus selle ostuks läheb seega ühiskonna jõukamatele rühmadele. See pole aga õiglane.”

Püüdlused võidelda kliimamuutuste vastu on aga teinud transpordi hoopis kallimaks, kuna suurenevad kütuseaktsiisid või kehtestatakse linnades sõitmisele lisatasusid, nagu Stockholmis ja Londonis praegu näha. Sarjovaara sõnul tõuseb transpordi hind, aga see tähendab, et paljude jaoks polegi muud varianti, kui kasutada vana autot edasi. Neste arendusjuht soovitab: “meie väljakutseks on praegu fossiilse energia asendamine nutikate, tõhusate ja õiglaste lahendustega. Sisepõlemismootorite keelamine tähendaks ka taastuvatest allikatest kütuste keelustamist, seoks käed ja jätaks meile tulevikuks ainult ühe lahenduse: elektriautod, luues seeläbi tehnoloogiamonopoli”.

Vaata pikemalt transpordivaesuse probleemide ja lahenduste kohta Nick van Nead´i artiklist siit ning kuula Neste Podcasti samal teemal.