Plastpakendit kasutatakse selleks, et vähendada toidu raiskamist, säilitada seda kauem, hoida toidu välimust värskena ning ka transport on lihtsam. Kuid plastpakendi enda mõju keskkonnale tuleb samuti arvestada. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks pakendeid rohkem uuesti ringlusse võtta.
Pakendite kasutuse vähendamine võib aga tähendada vajadust kasutada suuremat kogust pakkematerjale, teha järeleandmisi toiduohutuses või suurendada toidujäätmete hulka – kõik need mõjud on lõppkokkuvõttes kahjulikud ning võivad kaaluda üles saadava kasu. Seega peab arvestama kõigi toote elutsükli osade mõju.
Toidu tootmiseks on vaja vett ja energiat, mis läheb raisku, kui toitu ei tarbi, ning toidujäätmete keskkonnakulu on siis tohutu – isegi 20 korda suurem, kui pakendil. Kui toit satub lihtsalt prügilasse, siis toodab see metaani – veelgi kahjulikumat kasvuhoonegaasi, kui süsinikdioksiid.
Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruande järgi moodustab kasutuselt kõrvaldatud toit kuni 10% kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest, kusjuures 25–30% kogu maailmas toodetud toidust läheb raisku.
Kui kile võib toitu raiskamise eest säästa, siis võib selle väärtus olla hoopis valesti hinnatud. “Plastide kasutamine tuleks kõrvaldada seal, kus see pole tõesti vajalik ja kus see toob vähe kasu,” soovitab Ontario ülikooli polümeerikeemia teadlane Dr Elizabeth Gillies. “Kui plastid pakuvad tegelikult keskkonnale kasu, siis võib nende kasutamine olla siiski parem, kui mittekasutamine.”
Kui enamik plastiliike mehaanilise ringlussevõtu käigus purustatakse, sulatatakse ja töödeldakse, siis halveneb selle tooraine kvaliteet. “Plastik koosneb pikkadest molekulidest ning kui see tükeldatakse väiksemateks tükkideks või muudetakse keemiliselt, ei ole toote omadused enam samad,” selgitas dr Gillies taaskasutuse tüüpilisi probleeme. Tavaliselt saab plastikut mehaaniliselt ringlusse võtta vaid paar korda, enne kui see on kasutamiseks liiga lagunenud.
Samas on võimalik plastikut ka keemiliselt töödelda, mille jaoks on Nestel tehnoloogia olemas – Neste RE. Näiteks palju toiduainetööstuses kasutatavat PET plasti on võimalik ringlusse võtta keemiliselt töödeldes. See tähendab, et erinevalt traditsioonilisest mehaanilisest töötlusest, kus plastmaterjal purustatakse, töödeldakse seda hoopis vastava tehnoloogiaga keemiliselt, nii et uus plastitooraine on sama hea kui uus – lähedane naftast saadud esimese ringi plastile. Millisest plastist saab keemiliselt töödeldes uut kvaliteetset toormaterjali ja millisest mitte, sellest on Neste blogis juba räägitud siin.
Keemiline töötlemine nõuab rohkem energiat ja keerulisemat tehnoloogiat. Kui aga arvestada kogu plasti elutsüklit, on ringlussevõtust tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused siiski tühised.
2019. aastal läbi viidud esimene ülemaailmne plasti kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamine näitas, et kui võrrelda põletamist, ringlussevõttu ja prügilasse ladestamise võimalusi, moodustavad keemilise ümbertöötlemise tehnoloogia heitmed, sealhulgas kulutatud lisaenergia vaid 9% plastide eluea jooksul kogunenud heitmekogusest. Taaskasutamise keskkonnajalajälge saab aga veelgi vähendada, kui kasutatakse taastuvaid energiaallikaid.
Jah, keemiline ringlussevõtt tekitab samuti kasvuhoonegaase, kuid teatud keemilise ringlussevõtu protsessid võivad aga töödeldavatest jäätmetest omale ise energiat toota ning plasti keemiline ringlussevõtt kompenseerib lõpuks ka need heitmekogused, mis muidu tekiksid fossiilsetest lähteainetest uue plasti tootmisel.
Seega plastist täielikult loobumine pole toiduainetetööstuses alati võimalik, kuid plasti taaskasutamine uute keemilise töötlemise tehnoloogiatega aitab keskkonnajälge väga oluliselt vähendada, kui arvestada, kui palju aitavad plastpakendid ära hoida toidu raiskuminekut. Samas peab pakendamisel olema mõistlik ning loomulikult vältima, kus võimalik, mõttetut plastpakenditega liialdamist. Kus võimalik, saab asendada suurema hulga pakkematerjali vähemaga ning loobuda ühekordselt kasutatavast materjalist. Lahendused selleks on olemas.
Vaata lähemalt Neste RE plasti keemilise töötlemise tehnoloogia eeliste kohta lähemalt siit.
