Auto disainijoonte kuulutamine “ajatuks” on suurim võimalik kiitus. Disainerid teavad, et lihtsam on üllatada või šokeerida, kui joonistada auto, mida tuuakse disainitöö musternäitena välja isegi aastakümnete pärast. Siiski on mõned seda suutnud.

Jaguar E-Type, Ford GT ja Mazda RX-7 ei meenu autoentusiastidele pelgalt seetõttu, et nad suudavad oma sõiduomadustelt pakkuda midagi tõeliselt meeldejäävat. Neid kõiki ühendab ka disain, mis vastab rangelt eesmärgile, ilma ebavajalike või üleliigsete detailideta. Need on sõidukid, mille puhul on suudetud luua täielikult ajatu disain.

Raske on ennustada, millised mudelid liituvad väljapaistva nimekirjaga tulevikus, kuid suure tõenäosusega võib neid sõidukeid juba täna meie tänavapildis kohata. Kuigi vaid aeg näitab, millised kujustused jäävad meelde aastateks ja millised peagi unustatakse, viidatakse juba praegu, et näiteks Mazda 6 näeb kümne aasta pärast välja sama atraktiivne kui täna.

Inspiratsioon tuleb loodusest

Iga ajatu disain saab kusagilt alguse, kuid disainiagentuuri Velvet vormijuht Kevin Lausi sõnul ei ole isegi valdkonna ekspertidel lihtne öelda, kust ühe või teise firma disainifilosoofia juured täpselt pärinevad. Küll aga ilmnevad säravad stiilielemendid tema sõnul sageli siis, kui professionaalid ammutavad inspiratsiooni loodusest. Näiteks tuginevad Mazda disainerid oma töös tuule ja vee poolt loodud vormidele.

“Isegi disainerid ise ei tea tõenäoliselt alati, kuidas täpselt sündis mõni uus disainisuund, mille põhjal uusi tooteid hiljem arendama hakati. Üldiselt võib siiski öelda, et iga uus suund on inspireeritud olemasolevast ning enamasti vaadatakse sellega viis kuni kümme aastat tulevikku. Samas võib mõne tootja disainikeel teha korraliku kannapöörde disainitiimi vahetumisel, olgu see tingitud madalatest müüginumbritest või lihtsalt mõne teise tootja tuntud disaineri üle ostmisest,” rääkis ta.

Lausi sõnul võidavad autodisainis lõpuks need disainielemendid, mida tarbijad kõige enam hindavad. Küll aga ei saa tootjad erinevaid disaine huupi proovida, vaid klientidele meeldivate lahenduste tuvastamiseks tuleb kasutada erinevaid meetodeid.

“Üks kõige tõhusamaid viise publiku reaktsiooni hindamiseks on kindlasti ideeautod ja kontseptsioonimudelid. Need on justkui tuleviku projektsioon – võimalus näidata radikaalseid disainilahendusi. Pärast näituseid jälgivad tootjad hoolikalt tagasisidet ja valivad välja parimad ideed. Seejärel rakendatakse neid uue põlvkonna mudelites,” märkis disainer.

Edu lootuses riskide võtmine

Tavapäraselt jõuavad seeriatootmisesse vaid üksikud disainielemendid, mida ideeautodes nähti. Samas võib kohata ka erandeid – näiteks suutsid ideemudelitest avalikkuse ühehäälse heakskiidu võita 2014. aasta Toyota C-HR, 2016. aasta Honda Civic ja Mazda Kai, mistõttu muutusid need hiljem ka reaalsuseks.

Mazda ideeautost kasvas välja imposantse välimusega sportlik luukpära, mis peegeldas Kodo disainifilosoofia viimaseid arenguid. 2020. aasta maailma auto valimistel teenis Mazda 3 mudel disaini kategoorias kõrgeima hinnangu.

Need näited on aga erandid, mitte reeglid – enamasti on seeriamudelid ideeautodest üsna erinevad. Laus põhjendas seda sellega, et julged disainiotsused on alati seotud täiendavate riskidega.

“Tegelikku seeriamudelit mõjutavad erinevalt ideeautost ka rangemad tehnilised nõudmised, mistõttu võivad auto üldpilt ja mõõtmed muutuda. Hea näide on siin Toyota Supra – kui Toyota oma FT1 ideeauto avalikustas, ei teadnud nad veel, et loovad oma uue märgilise auto BMW Z4 mudeliga koostöös. See tähendas, et seeriamudel muutus suhteliselt palju nii mõõtudelt kui ka olemuselt. Supra sai seepärast ka hulga negatiivset tagasisidet, kuigi kokkuvõttes olid need minu hinnangul väga head otsused ja tulemuseks saadi hea hinna, soorituse ja kvaliteedi suhtega masin,” rääkis ta.

Muutused jõuavad kõigini

Lihtsate kujustuste kõrval on vaja pakkuda ka midagi erilist. Laus sõnas, et viimastel aastatel lähtub ka näiteks Toyota sellest, et margi maine kujundamisel ei piisa vaid usaldusväärsete säästuklassi autode tootmisest. Seetõttu on tootja hiljuti näidanud rohkem kui üht tõeliselt muljetavaldava välimusega ideeautot, mis peegeldavad margi uut ja intrigeerivamat suunda.

Samuti juhtis ekspert tähelepanu Mazdale kui ettevõttele, mis teeb läbimõeldud disainiotsuseid. Lausi sõnul ei ole hiljuti debüüdi teinud suure CX-60 linnamaasturi välimus küll eriti uuenduslik, kuid autot vaadates võib märgata, et disaini kallal on vaeva nähtud. Erinevused eelmiste mudelitega on küll tagasihoidlikud, kuid olulised.

“Mazda disainerid ei püüa autot uuesti leiutada. Võiks öelda, et nad rakendavad klassikalisi lahendusi. See on turvaliste valikute tee. Täiesti vastupidiselt tegutseb näiteks Peugeot. Kõik nende julged sammud ei pruugi lõpuni õnnestuda, kuid uuendustega tekitatakse kuvand, nagu oleks mudelid täiesti uued,” sõnas ta, lisades, et iga autotootja üritab enamasti keskenduda ka kindlale turuosale.

“Peugeot sihib omapärase välimusega väiksemate mudelitega ilmselt nooremapoolset ostjat, Mazda hoiab jällegi konservatiivsemat joont, sama teevad ka näiteks Mercedes-Benz ja Euroopa Mazdaks tituleeritud BMW,” selgitas Laus.

Arvestades, et paljud tarbijad on kujustuse osas konservatiivsemad, on Mazda valik eksperdi sõnul täiesti loogiline. Inimeste jaoks on atraktiivsemad lihtsama disainiga praktilised tooted. Siiski on tema sõnul peamine, et konservatiivsus ei muutuks stagnatsiooniks.

“Näiteks Toyota Prius tundub olevat tõesti hea auto, mis on olnud kaua tootmises ja tuntud oma kvaliteedi poolest. Hübriidmudelite valiku laienedes tekkisid aga alternatiivid. Suurema turuosa hõivamiseks ei piisanud enam, et olla säästlik – pidi olema ka lahe. Rivian, Tesla ja teised uued tootjad on näidanud, et uue põlvkonna autod saavad olla lahedad,” sõnas spetsialist.