Toyota GT86 on väga võimekas sportauto, mis pakub võrdlemisi väikese raha eest väga palju elamusi nii algajale kui edasijõudnule.
Meie põhjalikum arvustus on siin.
Panime kirja kolm asja, millega GT86 hästi on hakkama saanud ning veel kolm, mis võiks olla teisiti.
Plussid:
- Fookuse hoidmine. GT86 puhul on kogu tervik läbi mõeldud ja ei jää muljet, et raamatupidamine või turundusosakond kuskil oleks saanud palju sõna sekka öelda. Vabalt oleks võinud ju “optimeerimise eesmärgil” ehitada auto mõne esiveolise baasil ja Excelis ära tõestada kuidas müüginumbrid jäävad samaks, aga ühe auto pealt teenime rohkem. Õnneks mitte – kõik on täpselt nii nagu peab.
- Praktilisus. Kergelt totakalt see ju kõlab, aga GT86 on igapäevaselt pere teise autona kasutatav – mugav sõita, midagi mahub sisse ka, tagaistmele isegi mõni väiksem laps. Kindlasti oleks mugavam kaks linnamaasturit, aga kuhu siis lõbu jääb?
- Sõidurõõm. Seda ei pea ju lahti seletama?
Miinused:
- Tarbetu koonerdamine mõningates kohtades. 2000ndate algusest pärit elektronkella või nimetu ja koleda meediasüsteemi kasutamine võiks majanduslikult õigustada end mõnes massimudelis, kus iga säästetud 100 dollarit tähendab lõppkokkuvõttes kümneid miljoneid kasumit. Aga nišiautos?
- Kuigi autol on piisavalt jõudu, et pakkuda head sõiduelamust, tekib siiski aegajalt igatsus mingigi kiirenduse järele. Tõenäoliselt läheks see plusside all toodude fookuse hoidmisega vastuollu, aga tahaks ju kõike ja korraga.
- Miks ei suuda raadio 2017. aastal ilma sahinateta hakkama saada? Keset Eestit kümneid kilomeetreid järjest ei saanud Raadio 2 kuulata.
