Kui mul on automaatkastiga auto, kas ma võin kedagi köie otsa võtta?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Rubriiki toetab

Oleme mitu korda kirjutanud sellest, kuidas pukseerida autot, millel on automaatkäigukast.

Tähelepanelik lugeja küsis aga täpsustava küsimuse, et mida silmas pidada, kui vedaval autol on automaatkast? Ehk, et kas ma võin oma automaatkastiga autoga kedagi köieotsa võtta?

Pöördusime Jürgen Riimi poole, kes on just nendele käigukastidele keskendunud töökoja Hõbenool tegevjuht.

Treilerit vedavat autot tuleb tihedamini hooldada

Tema sõnul tuleb arvestada, et üldiselt on automaatkäigukastid väga erineva vastupidavusega nagu autod üldiselt.

Autode hooldusjuhised näevad ette, et isegi „eluaegne käigukast“ muutub surelikuks ja vajab stabiilselt hoolt õlivahetuse näol, kui temaga veetakse tihti treilerit. Koormus on oluliselt suurem, temperatuur tõuseb, sidurid saavad rohkem vatti ja kõik muu seonduv ka.

Vaadake autode masse ja lubatud haagise massi

Aga üldiselt – kasutage talupoja tarkust ja ärge vedage väikese autoga suurt vaid vastupidi. Auto passis on küll juhised kirjas, kui palju mingi haagis piduritega kaaluda võib, aga Riimi sõnul ei peaks nendest numbritest otseselt lähtuma.

Näiteks E-klassi Mercedesel on see 1900 kg ja see on sisuliselt sarnase auto mass (tühimass 1765+juht+paagis küte). Seega S-klassi Mercedest ei tohiks enam vedada.

Audi A6 Multitronik puhul on lubatud haagise mass 1500 kg. Samas, auto ise kaalub juba tühimassiga 1640. Juriidiliselt ei tohiks sama autoga sõpra enam sappa haakiga.

Variaatorkasti puhul vältige pukseerimist

CVT ehk Multitronik ehk variaatorkäigukasti puhul ma isegi ei kaaluks mingit teise auto pukseerimist. See kehtib nii vedaja kui ka veetava auto kohta. Kui tõesti kuidagi ei saa siis väga lühikest maad ja ühtlase kiirusega.

Kõige raskemad on selle kasti puhul kohalt minek suure koormusega. DSG kasti puhul on sama loogika.

Põhjus on see, et enamasti kasutatakse mõlema kasti puhul kohalt liikumiseks sidurikettaid ja need on tohutu koormuse all, kui neid peale lülitatakse. Temperatuur tõuseb hetkeliselt ja on oht kasti kahjustada.

Tavaline automaatkast on turvalisem

Tavaautomaadil kasutatakse kohalt minekuks hüdraulilist pöördemomendi kordistit ehk hüdromuhvi, mis leevendab olukorda ja ei ole nii ohtlik.

Seal on ohukohaks aga see, et kui väike sõiduk veab suurt koormust, siis ühtlasel sõidul võib õli temperatuur oluliselt tõusta ja kasti ära kõrvetada.

Seega CVT ja DSG puhul ma soovitan teist autot mitte pukseerida. Tavaautomaadi puhul on lubatud, kui asja mõistusega võtta.

Igapäevaseks haagiseveoks tuleks kasti hoolikalt valida

CVT ja DSG ei ole kastid, mida pidevaks haagiseveoks valida. Kui, siis tuleb tõesti oluliselt tihedamalt õli vahetada. Nagu öeldud, siis isegi autotootjad muudavad “eluaegse” ära ja nõuavad 60 000 km hooldust.

Lühiajalised 500-700 kg haagised ei tohiks probleemi tekitada – kui kastiga midagi juhub, siis oli ta juba ilmselt vigane ja varem või hiljem lõpetaks lepingu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.