Praegu hiilgavad kahe sekundi kanti jääva 0–100 km/h kiirendusajaga peamiselt jaburvõimsad elektriautod, kuid sama suudeti juba ka 15 aastat tagasi ning palju traditsioonilisemal viisil: võeti Briti ülikerge sportauto Ultima GTR 720, asendati selle 720 hj jõuallikas Chevrolet’ alumiiniumplokiga 7,1-liitrise biturbo-V-8-ga, mis arendab üle 1600 hj ja 2000 Nm, ning ristiti tulemus ambitsioonikalt Maxximus G-Force’iks.
Umbes 1,2-tonnisele autole piisas 3-käigulisest käigukastist (Porsche viiene ei pidanud valule väidetavalt lihtsalt vastu), et saavutada fenomenaalne kiirendusvõime: 0–97 km/h 2,13, 0–160 km/h 4,54 ning 0–160–0 km/h 8,86 sekundiga. Lähim konkurent Bugatti Veyron suutis samasugustel katsetel kella peatada vastavalt 2,8, 5,5 ja 9,9 sekundi juures.
Tippkiiruse poolest oleks peale jäänud siiski Bugatti, sest Maxximuse laeks rehkendati pisut üle 350 km/h. Üle kahe miljoni euro maksnud auto müüdi ühele araablasele ning teist samasugust USA miljonäri David McMahani raha ja autofanaatik Marlon Kirby oskuste tulemusel sündinud maanteemürsku ei valmistatud iialgi.
