Suur lugu

Autogeeniuse katse: kas juhiabiseadmed päästavad päeva?

Autode valikul lähtusime sellest, et oleks võimalikult erinevad margid ning ka hinnaklassid. Samuti seadis oma piirid saadavus. Fotod: Tarmo Tähepõld

Tänu tehnoloogia arengule ja, mis seal salata, ka Euroopa Liidu nõuetele muutuvad autod aina turvalisemaks. Asjad, mida veel mõni aasta tagasi pidi lisavarustuse seast kalli raha eest valima, on nüüdseks baasvarustuses ja sageli ka kohustuslikud.

Geeniuse tellijale

Eraldi küsimus on see, kas ja kuidas need ikkagi toimivad? Seda kavatseb oma lõputöös uurida Tallinna Tehnikakõrgkooli tudeng Siim Grossthal ning Autolehe toimetus läks talle appi. Võtsime viis erinevat autot ning siirdusime LaitseRallyParki harjutusplatsile, kus viisime läbi mõne esmase katse. Proovisime ka sõidurajahoidikut ning turvalisuse huvides tegime seda 2+2-maanteel.

Eesmärk ei olnud erinevate autode võrdlustest, et milline läbib katseid paremini. Pigem soovisime katsesse kaasata eri marke ja mudeleid, et näha, kui palju eri autotootjate juhiabiseadmete käitumine erineb ning kui head need seadmed on. Nagu selgus, oli katsete lõpuks küsimusi rohkem kui vastuseid.

Esimese asjana võtsime ette hädapidurdi. See süsteem registreerib autost eespool asuva takistuse, hindab sõiduki kiirust ja kui arvutus näitab, et pidurdamisega läheb napikaks, hoiatab juhti helisignaaliga ning ideaalis alustab pidurdamist. Selle süsteemi lõpplahendina polegi mõeldud avarii täielikku vältimist (sest kiirus võib selleks olla liiga suur), aga esmane eesmärk on inimkahju minimeerimine.

Iga takistuse peale ei pidurda

Asetasime teele inimese rinnakõrguse poroloonirulli ja hakkasime selle suunas sõitma kiirusega 30–50 km/h. Viiest autost viis ei registreerinud ühelgi katsel mingit takistust ja vaene rull sai kõvasti auto alla jääda. Milles siis asi? Kas tõesti saavad autod aru, et tegemist on pehme ja kahjutu materjaliga? Või on konks mujal? Autode kasutusjuhendeid lugedes selgus, et me olimegi katsele lähenenud valede eeldustega. Hädapidurdi ei ole mõeldud ükskõik millise takistuse vältimiseks, vaid programmeeritud vältima ainult spetsiifilisi kokkupõrkeid ehk tundma ära jalakäijat või teist autot.

Kuigi ees seisis suur ja konkreetne takistus, oli autodel sellest täiesti ükskõik. Nimelt on kõik need õpetatud ära tundma inimest või teist autot.

„Praegune süsteem on korraga suuteline jälgima kuni kuut objekti ja kalkuleerib nende liikumistrajektooride ja suundade põhjal, millised neist võivad sõidukile „ohtlikuks“ muutuda.

See lugu on Geeniuse, Rikka ja PRO tellijatele.

Logi sisse või vormista tellimus hinnaga 1 € kuu:

Tutvumishind!

Geeniuse tellimus

  • Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
  • Ligipääs Geeniuse kohalike portaalide sisule.
  • Ajakirjade Autoleht, Digi, Miisu, Mood ja Muki artiklite lugemisõigus veebis.

7.99 € 1 € / kuu

Maksad esimesel kuul 1 €. Prooviperioodi järel jätkub tellimus hinnaga 7,99 € kuus. Soodushinnaga pakkumist saad kasutada ühe korra. See on automaatselt pikenev püsitellimus, mille saad igal ajal tühistada.

Tellimus ei sisalda tehnoloogiaprofessionaalidele suunatud DigiPRO ega investeerimisportaali Rikas Geenius artikleid. PRO tellimiseks klõpsa siia, Rikka Geeniuse saad tellida siit.

Tellija andmed

Sisesta korrektne e-maili aadress
Sisesta korrektne mobiiltelefoninumber
Paroolid ei kattu
Tellimiseks nõustuge veebilehe kasutustingimustega
Soovin tasuda pangakaardiga Logi sisse
Sisesta SMS'ga saabunud PIN-kood

Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.

See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 40, oktoober 2021

Kõik selle ajakirja lood

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.