Autoreisi lugu: ka kallis GPS võib Google Mapsile alla jääda

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Autoreisi tehes on üks kindlamatest abivahenditest navigatsiooniseade, mis ei vaja internetti. Olgu see autosse sisse ehitatud, akna või armatuurlaua külge kinnitatud või isegi telefonirakendus, mis võimaldab kaarte alla laadida. Tihti võib aga juhtuda, et ka äsja uuendatud kaardid GPS-seadmes ei pruugi tähtsal hetkel vajalikku abi pakkuda.

Näiteks on tuua seik keset võimsat Lääne-Norra loodust Hordalandi maakonnas, kui ühel hetkel ei mõistnud auto esiaknale kinnitatud navigatsiooniseade hädast välja aidata.

Päev enne autoreisi algust Tallinnast sai kõige uuemad Põhja-Euroopa kaardid GPS-seadme jaoks alla laetud. Kuna GPS oli võrdlemisi uus, olid kõik kaardiuuendused tasuta ning hingehinda paari uue teelõigu eest maksma ei pidanud.

Kõik kulges kui plaanitult kuni…

Kui pool reisi juba läbitud ja mõni tund tagasi Norra suuruselt teisest linnast Bergenist välja sõidetud, tekkis Hordalandi maakonna rannikul ootamatu probleem. Isegi kui kõikide reisipäevade teekonnad sai nii Google Mapsi kui ka GPS-seadme peal üle kontrollitud, sattusime praamiterminali, kust ühtegi praami ei väljunud.

Norras on enam kui tuhat fjordi, mis muudavad pidevalt edasi-tagasi sõeluvad praamid autojuhtide igapäevaseks liiklusvahendiks. Seni olid kõik pikemad ja lühemad praamisõidud kulgenud sama täpselt ja sujuvalt nagu Jaapani rongiliiklus. Parkides auto inimtühja väiksesse praamiterminali oli selge, et kuiva jalaga siit merele ei pääse ja abi tuli otsida navigatsiooniseadmest.

Pärast pikemat pusimist pakkus GPS ainukeseks lahenduseks pika sõidu ümber fjordi, mis kestis enam, kui 100 km. See ei tundu sirgete Eesti maanteede mastaabis pikk teekond, kuid kurvilistel ja mägilistel Norra teedel kestab sõit pea kaks korda kauem. Ajaga priisata ei olnud, haarasime kätte nutitelefonid.

Kas tõesti pole internetile vastast?

Muidugi ei olnud sadamas korralikku levi, et mobiilse internetiga ühendust saada, kuid pärast natukest “pimesi” sõitmist kerkisid ka levipulgad. Kiire Google Mapsi otsing näitas, et vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel on sild. Eks vast seepärast polegi seda praamiliiklust siis vaja.

Kiire navigeerimine Google Mapsi abiga viis meid üle imeilusa silla ja tagasi teelõikudele, mis ka navigatsiooniseadmele tuttavad olid. Kindlasti tasub märkida, et terve see seiklus oli enne Euroopa Liidu sisest soodsat mobiilse interneti kasutust, mis tõttu nutitelefonide kasutamine võõras riigis nii odav polnudki.

Õppetund siis selge: ka kõige värskemad GPS-seadme kaardid ei pruugi omada infot, mis leidub piiramatus internetis.

Kuigi navigatsiooniseadmed hoiavad siiani tähtsat kohta autoreisidel, on vähemalt Euroopa Liidus tänapäeva võimalused oluliselt paranenud. Hätta jäädes tuleb lihtsalt nutitelefonis eelistatud navigeerimisrakendus sisse lülitada ja vajalik info manatakse kiiresti ekraanile.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.