Iga mõne aja tagant võib ajakirjandusest lugeda, et politseiauto on sattunud avariisse. Reaalsuses satub politsei ja piirivalveameti (PPA) sõidukeid avariisse aga oluliselt rohkem kui pealtnäha paistab: eelmine aasta olid politsei sõidukid seotud liikluskindlustusjuhtumiga 112 korral.
Politsei selgitas, et nende sõidukid läbivad päevas tuhandeid kilomeetreid ja kõige rohkem on liikumises patrullid, kes väljakutsel või liiklusjärelevalve teostamisel satuvad olukordadesse, kus võib juhtuda liiklusõnnetus – näiteks mittepeatumine või kiirel liikumisel alarmsõidul sündmuskohale.
Iga kuu juhtub üle Eesti mitmeid mittepeatumisi. PPA märkis, et harvad pole ka juhud, kus tagaajamise käigus on politseisõidukit tulnud kasutada sundpeatamise vahendina.
“Tavaliselt on need sündmused leidnud kajastamist ka ajakirjanduses. Näiteks saab siin tuua mootorratta kinnipidamise Tallinnas, kus kihutaja peatamiseks kasutati politseisõidukit,” lisas PPA.
“Kuna politseiametnikud on ka ikkagi eelkõige inimesed, siis juhtub ka meiega tähelepanematusest tingitud liiklusõnnetusi. Õnneks ei ole juhtunud midagi traagilist, vaid tegemist on pigem plekimõlkimistega. PPA autojuhid läbivad perioodiliselt alarmsõiduki juhi koolitusi ning treeninguid, et õigeid juhtimisvõtteid kinnistada,” lisas amet.
Sisevaade õnnetustesse
2017. aastal toimus PPA autode osalusel 112 liikluskindlustusjuhtumit. Nendest 38 juhul hüvitas kahju juhtumi teise osapoole kindlustusselts ehk süüdi ei olnud politsei.
74 juhul oli kahju tekitajaks aga PPA sõiduk ning kogukahju oli sellistel juhtudel ligikaudu 124 000 eurot.
Neist 74 liikluskindlustusjuhtumist 21 toimus alarmsõidu käigus ning nende kogukahjuks oli umbes 61 500 eurot.
Politsei kasutuses on ligi 800-900 autot.
